PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kivilasuga, milles oli üksikuid kivideta alasid. Hoone põhi oli tervikuna kuni 60<br />
sentimeetri sügavuses looduslikku maapinda süvendatud. Selle põhjal võib arvata, et<br />
tegu on muistse suitsutoa harvaesineva eriliigi ehk nn maakojaga (Lavi 2005, 154).<br />
Ukseava paiknes tõenäoliselt hoone põhjapoolse otsa loodepoolses nurgas, sest seal oli<br />
hoonepõhi ühendatud sellest vahetult lääne poole jääva tumedat mulda täis lohuga.<br />
Elumajal on olnud suurtest pae- ja raudkividest vundament, mis oli eriti hästi näha<br />
hoone idapoolsel küljel (lisa 1, joonised 4, 5). Seal on vundament eriti hoolikalt laotud<br />
tuleohutuse huvides, kuna piki hoone idaseina, hoone kirdenurgas, asus umbes 120 x 65<br />
sentimeetri suuruse kerisahju vare. Ahju idapoolne müür oli laotud vastu vundamenti ja<br />
selle põhjapoolseks otsaseinaks olid vundamendi enda kivid, mis ulatusid aluspõhjalt<br />
kuni 45 sentimeetri kõrguseni. Ahju suuava oli lõuna pool, enam-vähem tõenäolise<br />
ukseava vastas, ja selle ees oli umbes 80 x 50 sentimeetri suurune leease - elumaja<br />
põhiline koht toiduvalmistamiseks. Ahjupõhi oli ehitatud lapikutest raudkividest, mis<br />
olid omakorda pealt paarisentimeetrise savikihiga vooderdatud (lisa 1, joonis 6).<br />
Kaevamistel leiti ahju ümbert kivide vahelt palju savitihendeid (lisa 1, joonis 7), mille<br />
järgi tundub, et tegu võis olla kividest umbahjuga, mille kivide vahed olid saviga<br />
seotud. Ahi võis sarnaneda näiteks Haapsalu suitsutoast leitule (vt Pärn 2004, 272).<br />
Selline ahi oli sobilik leivaküpsetamiseks ja tagas suurema tuleohutuse. Udernas ei ole<br />
ei selle ega ühegi teise hoone ega oletatava hoone alal märke mingist põranda(katte)st,<br />
kuid see võib olla tingitud põrandamaterjali halvast säilimisest. Siiski võib<br />
siinkirjeldatud hoonepõhja leiumaterjali rohkuse ja rikkuse tõttu oletada, et majal on<br />
olnud tavapärane muldpõrand. Hoonest leiti keraamikat, millest suurem osa kuulus 16.-<br />
18. sajandisse, aga osa võis olla pärit ka 14.-15. sajandist ja mõned killud isegi 11.-12.<br />
sajandist. Lisaks olid leiumaterjali hulgas esindatud loomaluud, luust vilepill,<br />
pronkskäevõru katke, naelad ja raudesemete katked (Lang ja Ligi 1989b, 4-7).<br />
Majakohta ümbritses ulatuslik, koos hoone endaga umbes 150 ruutmeetri suurune<br />
leiurohke ala, kus leiud koondusid eriti maja enese lähimasse ümbrusse sellest lääne ja<br />
ida poole ehk maja pikikülgedele (lisa 1, joonised 7 ja 8). Eraldi detailina saab välja<br />
tuua pealmiste kivikihtide all piki hoonepõhja lõunaserva sisekülge lebanud ligi kahe<br />
meetri pikkuse kõdunenud palgijupi. Selle järgi võiks teha oletuse, et hoone on hävinud<br />
mõnel muul teel kui maha põlemine (Lang ja Ligi 1989b, 4). Võimalik on näiteks, et<br />
kogu majapidamise ala ühes hoonega hüljati, kui selle kodakondsed mingil põhjusel<br />
mujale kolisid. Lisaks võis keerulistel aegadel sõjategevuse või epideemia tagajärjel<br />
tühjaks jääda peaaegu terve küla. Kirjeldatav hoone, olles tühjaks jäänud, võis hävida<br />
12
Change language