PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
dokumendid jätkuvad üsna katkematult. On olemas mitmed Uderna mõisa kõrval<br />
asuvate mõisate kaardid 18. sajandist, mis võivad anda aimu mõisa piiridest. On olemas<br />
üks vakuraamat aastast 1721 (EAA. 567.2.381).<br />
Otsesemalt puudutavad Uderna küla elanike elu ja tegutsemist 18. sajandi I poolel<br />
kohtutoimikud ja pahategijate loetelud (EAA. 914.1.115, EAA. 914.1.286, EAA. 914.1.<br />
342, EAA. 914.1.384), millest esimene on pärit aastast 1718. ning millest enamik<br />
käsitleb kõlbeliste normide rikkumist. Suur osa neist kirjeldustest pärineb 1717. aastal<br />
Rõngu kirikuõpetajaks saanud pastor Theophilius Eichleri sulest. Eichlerist ja tema<br />
tegevusest kirikuõpetajana on pikemalt kirjutanud H. Rebane (1938).<br />
Kaks olulist allikat jäävad aga 18. sajandi I poolest hilisemasse aega. 18. sajandi lõpust,<br />
nimelt 1793. aastast on pärit L.A. Mellini kaart (EAA. 854.4.470.5). Aastast 1804. on<br />
pärit esimene kirikuraamat (EAA. 1264.1.244). Need allikad on olulised, kuna aitavad<br />
kindlaks teha varasema Väike- ja Suur-Uderna piiri ja seda, milliste kaasaegsete<br />
taludega saab neid külasid seostada. Seda infot aitab kinnitada 1721. aasta Uderna<br />
mõisa vakuraamatu peremeeste loetelu ja lõppkokkuvõttes aitab see kaardile paigutada<br />
ka arheoloogide poolt uuritud Uderna I ja II asulakohad.<br />
Ilmunud kirjandusest, mis puudutab kaudselt või otseselt Uderna ala, peaks kindlasti ära<br />
märkima arhivaari ja ajaloolase Hugo Rebase kirjutatud Rõngu kihelkonna ajaloo<br />
(1938), milles on lisaks üldisele kirjeldusele ja statistikale Rõngu kihelkonna kohta<br />
välja toodud mitmeid huvitavaid seiku, mis just Uderna ala inimesi ning nende eluviisi<br />
puudutavad.<br />
3.2. Kirjalikud allikad Uderna külade kohta enne Liivi sõda<br />
Kirjalikes allikates ei ole Liivi sõjani Uderna külade kohta mingit infot, kui välja arvata<br />
teadmine nende olemasolust (Suur-Uderna olemasolu võib järeldada 1449. aastast<br />
pärinevas läänikirjas esinevast Väike-Uderna küla nimetusest, mis on ka Uderna nime<br />
esmamainimine) ja kuuluvusest Tiesenhausenite suguvõsale. Viimase võib omakorda<br />
HLK järgi seostada koloniseerimisaegsete ajalooliste sündmustega - nimelt võtab<br />
58
Change language