PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
oletusi. Teine kivivundamendiga hoone võib olla täitnud sepikoja, kehvikuelamu ja/või<br />
sauna otstarvet.<br />
Uderna arheoloogiliselt läbiuuritud alast kõige leidude- ja objektiderohkem osa paikneb<br />
umbes 50 meetri kaugusel oru lõunanõlva tipust põhja pool ja seega enam-vähem samal<br />
joonel tänapäevaste Uderna küla taluhoonetega (lisa 1, joonised 3 ja 9). See näitab<br />
kahtlemata asustuse märkimisväärset püsivust külas ka talukohtade kaupa ja ilmselt<br />
leiaks ka tänapäevaste talumajapidamiste alalt kaevandi alale sarnaseid pikaaegseid<br />
asustusjälgi. Kirjeldatud alalt pärit 14 C analüüside tulemusel saadud dateeringud<br />
kuuluvad kesk- ja varauusaega, samas kui hilisrauaaegsed dateeringud jäävad<br />
kirjeldatud alast lõuna poole. Seega, kuigi kirjalikes allikates on (Väike-)Uderna küla<br />
esmakordselt mainitud 1449. aastal (LUB X, 426-427), võib Uderna küla ajaloo<br />
põliskülana arheoloogiliste allikate järgi nihutada veel vähemalt viissada aastat<br />
varasemaks.<br />
28