PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1601. aastaks oli Suur-Udernas tekkinud juurde vähemalt kaks peret (või tekkinud<br />
vähemalt üks ning sellele lisaks 1592. aasta pooleterameestest vendadel õnne olnud ja<br />
saanud võimalikuks lahku lüüa, mis oli majanduslike tingimuste paranemisel asjade<br />
loomulik käik). Ja ka adramaad pidid seal olema jaotunud kuidagi teistmoodi. Mis on<br />
vahepeal tegelikult toimunud, on raske öelda, kuna 1600. aastal algas sõjategevus ja<br />
selle mõju nii peredele kui revisjoni täpsusele on kindlasti olemas, aga milline Seda ei<br />
saa Uderna külade kohta täpsemalt pakkuda.<br />
Esimesest Uderna mõisa kirjeldusest aastast 1628. leiab veel detailsema info Suur-<br />
Uderna küla elanike kohta. Peremeeste vara on loetletud üksikasjalikumalt kui varem:<br />
lisaks talu suurusele, veoloomadele ja lehmadele on loetellu ilmunud uued kapitali<br />
kategooriad – tütred, pojad, lambad ja sead. Peremehi endid on jäänud arvult kõigest<br />
kolm 1601. aasta üheksast. Osa peredest on kadunud: talude suurus on endiselt ¼ poola<br />
adramaad, kuid tühje adramaid on külas 2 3/4. Loomi on peredes vähem kui enne ja<br />
ühes peres vähem kui vaja oleks: kahel peremehel on mõlemal kaks hobust, üks lehm ja<br />
mitte ühtegi härga, kolmandal üks hobune, üks härg ja kaks lehma. Esimest korda on<br />
loetletud perepojad ja -tütred: kahes peres on kaks last, ühes kolm. Tõenäoliselt on<br />
loetletud siiski vaid need lapsed, kes juba tööikka jõudnud. Knechte (sulased)<br />
kategooria on mitte ainult Uderna küla vaid terve mõisa ulatuses peaaegu tühi: ühes<br />
peres on üks sulane (Roslavlev 1965, 153).<br />
Kümme aastat hiljem on Suur-Udernas samaks jäänud ainult üks peremees – Vniko<br />
Mello ehk Unnike Mell. Suur-Uderna küla nimekuju on seekord [V]drinkyllo. Kolm<br />
ülejäänud peremeest on sisserändajad – üks Saaremaalt, üks kuramaalane ja üks<br />
leedukas. See on üldse tavaline pilt ning sobib ümbruskondliku taustaga. Näiteks Rõngu<br />
kihelkonna kohta on H. Rebane välja arvutanud, et 1638. oli seal kokku 53 pärusperet ja<br />
41 uustulijate oma, sealhulgas 8 Läti ja Kuramaa, 5 Venemaa, 2 Leedu, 2 Poola ja 1<br />
Soome päritoluga uustulijat. (Rebane 1938, 17). Seega inimesed liiguvad, kaovad ja<br />
tulevad võib-olla taas, aga küla jääb oma kohale. Sel aastal on esimest korda loetletud<br />
67
Change language