PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.2.3. Ahjud ja võimalikud majapidamised<br />
Lisaks kahele kivivundamendiga hoonepõhjale leiti Uderna asulakohalt hulk<br />
tõenäoliselt otse maapinnale ehitatud hoonetele kuulunud ahjuvaresid. Kõik need jäävad<br />
uuritud ala lõunapoolsesse ossa. Esimene ahjudest paikneb oru lõunanõlval päris<br />
kaasaegse külatee läheduses ja viimane päris uuritud ala lääneservas, enam-vähem<br />
samal joonel esimese eelpoolkirjeldatud hoonega. Ahjuvared on arheoloogilises<br />
asulamaterjalis eriti olulised, kuna tihti on nad ainuke märk eluhoone kunagisest<br />
asukohast. Eluhoone pidi kindlasti olema köetav, kuid selle alumiste seinapalkide all ei<br />
pruukinud veel ka 18. sajandi lõpus olla kivivundamenti ega isegi üksikuid kive ja<br />
hoonete alumisi palke tuli kõdunemise tõttu tihti uuendada (Lavi 1993, 34). Seega on<br />
asulakohtadel eluhoonest tihti alles üksnes koldease või ahjuvare ja võimalik, et<br />
tihedam leidude kontsentratsiooniala. Leide on Udernas rohkem just ahjujäänuste<br />
ümbruses (välja arvatud 2. hoonealuse ümbrus).<br />
Probleemiks on Uderna raudkividest laotud ahjude jäänuste suhteliselt ebamäärane<br />
kuju. Sellised ahjuvared on iseloomulikud peaaegu kogu lõunapoolse Eesti<br />
arheoloogilisele materjalile ja nende ebamäärasus teeb ahjude kunagise algse ilme ja<br />
ehituslike üksikasjade kindlakstegemise väga keeruliseks (Lavi 1997, 110). Järgnevalt<br />
on kirjeldatud kuut Uderna ahjuvaret ja ühte tuleaset, mille lähedalt ei ole leitud märke<br />
elamute kivivundamendist ja mis seega pärinevad tõenäoliselt otse maapinnale asetatud<br />
seintega rõhtpalkelamutest. Kirjeldatud ahjuvared ja tulease koonduvad nelja erinevasse<br />
piirkonda: 1) koldease ning I ja II ahjuvare paiknevad arheoloogiliselt uuritud ala<br />
edelanurgas, asula lõunanõlva kõrgeimas osas; 2) III ahjuvare asub uuritud ala<br />
kaguosas, lõunanõlva kõrgeimast alast umbes 13 meetrit põhja poole, hilisema<br />
teesillutise jäänuste kõrval; 3) IV ja V ahjuvare asuvad lõunanõlvast umbes 30.-35.<br />
meetrit põhja pool ning viimaks, 4) VI ahjuvare paikneb uuritud ala lääneservas ning<br />
peaaegu samal ida-läänesuunalisel joonel esimese kirjeldatud hoonealuses asunud<br />
ahjuga. Kõik need alad viitavad ilmselt kunagiste majapidamiste paiknemisele külas.<br />
1) Esimese kirjeldatud ala moodustasid päris kaevandi ala edelanurgas paiknenud 4<br />
söese mulla laiku. Esimese laigu läbimõõt oli 120 ja sügavus 10-15 cm, ning see<br />
18
Change language