PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
17. sajandi allikate järgi võib kokkuvõtteks öelda, et 16. sajandi II poolest 17. sajandi I<br />
veerandi lõpuni polnud elu külas sugugi stabiilne. Perede arv külas muutus<br />
sõjasündmuste tagajärjel väga palju ning pole võimatu, et sajandi lõpuks olid<br />
uustulnukate vastu välja vahetunud kõik Suur-Uderna pered. Sellised protsessid<br />
toimusid kogu Eestis ning märkisid senise võimaliku stabiilsuse katkemist külaasustuses<br />
ning keskaja lõppu. Uus külakogukond kujunes ilmselt varasemast erinevaks, kuigi<br />
raske on välja tuua, millised need erinevused täpselt olla võisid. Järgmine suur<br />
katkestus, mida aga Uderna kohta käivatest allikatest näha ei saa, oli ilmselt Põhjasõja<br />
aeg.<br />
3.6. Uderna elanike vaimuelu ja moraalne pale<br />
Uderna külade haridustaseme ja kultuuri kohta enne 18. sajandit on raske oletusi teha,<br />
kuna teada on neist vähe. Sellest hoolimata on hulgaliselt teateid tolleaegse Liivimaa<br />
elanike kohta, et saaks teha üldistusi. Üsna kindlalt olid peaaegu kõik külade elanikest<br />
kirjaoskamatud. Võimalik, et osa neist oskas lugeda, kuid mitte palju. Võib uskuda, et<br />
Uderna küla elanik pidas tähtsaks ennekõike traditsiooni ja järgis oma vanematelt<br />
õpitud (rahva)usulisi ja igapäevaelu rituaale. Kuid kui otsida kristluse osa külaelanike<br />
elus, siis saab väita, et Liivi sõjani ja sellele järgnenud nn. Poola ajal, s.t. 1625. aastani<br />
olid Uderna ja üldse Rõngu kihelkonna elanikud ennekõike mõjutatud katoliiklikust<br />
traditsioonist. Tõenäoliselt võis see mõju olla veidi suurem kui mujal näiteks seetõttu, et<br />
jesuiitide 1583.-1603. aastate tegevuse keskpaik oli <strong>Tartu</strong> ning nende lauamõisaks<br />
Rõngu mõis (Laur 1999, 20). Samas, ehkki katoliku kirik tegi teatud üritusi maarahva<br />
harimiseks, ei sarnanenud see sugugi hilisemate rahvahariduse sünnivalude ega ka 18.<br />
sajandi II poolel lõpuks kanda kinnitanud tõsise kristliku seletustöö ja rahva vaimuelu<br />
kontrolli alla võtmisega. Katoliikluse tulemus oli pigem sünkretism – midagi kristlikust<br />
õpetusest hakkab kohalikele külge, enamus ei hakka ja see, mida usutakse, on nii<br />
sügavalt rahvausuga läbi põimunud, et kristluseks saab seda nimetada üht silma kinni<br />
pigistades. Hilisem, Rootsi aja alguse luteri kirik jäi maarahvale samuti suhteliselt<br />
võõraks - üldine taustinfo näitab, et kokkuvõttes jäi eestlaste side ristiusuga päris<br />
pinnapealseks kuni 18. sajandi alguse vennastekoguduste liikumiseni. Uderna puhul<br />
tundub lisaks, et ka see esimene laine läks vähemalt 18. sajandi I poolel külast kaarega<br />
mööda – kirjalikest allikatest ei leia mingeid teateid vennastekoguduste töö kohta<br />
70
Change language