PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
intensiivne kultuurkiht (Lavi 1993, 41). See on muidugi iseloomulik ka teistele<br />
suitsutubadele ja Ain Lavi on toonud välja leiurohke kultuurkihi praktilise<br />
tekkepõhjuse: hämaras, halvasti valgustatud hoones võidi purunenud nõude killud või<br />
muud maha kukkunud esemed muldpõranda sisse trampida. Sama võis juhtuda maja<br />
hävimise korral maha kukkunud ja purunenud nõudega (Lavi 2005, 141). Sellele lisaks<br />
võiks nii Uderna esimest kui ka teisi võimalikke eluhooneid ümbritseva ja katva<br />
kultuurkihi juures välja tuua veel mõningaid jooni. Esiteks, leiumaterjal koondub (lisa<br />
1, joonis 8) eriliselt tihedalt ahjujäänuste ümber. Selline leiumaterjali jaotus sobib<br />
hilisema etnograafilise materjaliga, mille järgi ahju ümbrus oli eriliselt tähtis koht<br />
eluruumis. Küll paarsada aastat hilisema etnograafilise teabe järgi oli ahju ümbrus (küll<br />
hilisemas rehetoas) kõige paremini valgustatud koht, kuna ahju külge või selle<br />
lähedusse kinnitati ruumi valgustav põlev pird. Ahju ümbrusse koondus seetõttu<br />
hilisemas taluelamus naispere majapidamistööde tegemine, seal hoiti<br />
toiduvalmistamiseks tarvilikke ja muu otstarbega esemeid (Habicht 1977, 29). Teiseks<br />
võiks välja tuua, et üsna leiurohke ala ulatub kunagise maja piiridest märksa kaugemale<br />
ja selle järgi võiks oletada, et majapidamises tekkivat prügi on visatud üsna elamu<br />
lähedale.<br />
Uderna hoone ülemise osa ja eriti lagede ning katuste ilme kohta saab vaid oletusi teha.<br />
Eeldada võib, et tegu on olnud ristpalkhoonetega. Mõlema Uderna kivivundamendiga<br />
suitsutoa juures saab oletada mingi eeskoja olemasolu ukseava lähedal. Mõlemad<br />
oletatavad ukseavad asuvad majanurga lähedal. Selline uksekoha paigutus on<br />
iseloomulik nii Eesti suitsutubadele kui ka üldse Läänemeremaade II aastatuhande<br />
algupoole ehitistele (Lavi 1997, 107). Varakeskaegsete hoonete katuste materjaliks on<br />
pakutud kisklaudu, mis kaetud näiteks kasetohu või mätastega. Õlgkatuse ja sellega<br />
seoses vajalikuks saanud vahelagede tekkeajaks arvab Ain Lavi ka Harri Moora pakutud<br />
15.-16. sajandit, kuid mõlema tekke on ta seostanud rehielamule vajaliku massiivse<br />
katusega (Lavi 1997, 71-72) ja seega ei saa arvata, et eelpoolkirjeldatud kahel suitsutoal<br />
on olnud hilisematele rehielamutele ilmet andnud kõrge õlgkatus. Pigem võib neid<br />
siduda oletusega varasema lamedama kisklaudadest katuse kohta.<br />
Asulakoha teine läbikaevatud hoonealus (hoone nr 2) paiknes päris oru põhjast umbes<br />
23 meetrit kõrgemal lõuna pool ja seega üsna nõlvaku tugevama kalde peal. Hoone on<br />
olnud sarnaselt esimesena kirjeldatule põhja-lõuna suunaline ja tema suurus on olnud<br />
14
Change language