PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
leitud 13. sajandi alguse suitsutuba, kus samuti eluruumi ahjupoolse seina taha jääb<br />
sarnane veidi üle meetri lai kitsas kamber (Pärn 2004, 272).<br />
Kirjeldatud hoone alal ega ka selle ümber ei eristunud esimesele hoonele ega ka<br />
alapeatükis 1.2.3. kirjeldatud ahjuvarede ümbrusele sarnast konkreetse piiriga eriliselt<br />
leiutihedat ala. Hoone ümber oli küll ulatuslik ebakorrapärase kujuga leiutihe ala, aga<br />
seal oli ka suhteliselt tihe kivistik, mis võib olla sinna kandunud kivide nõlvast alla<br />
liikumisel, ja ei saa välistada, et osa leidudest on sellega seotud. Kuna tegu on nõlva<br />
allosa ja seega niiskema alaga, saab oletada, et osa kive (ja miks mitte ka nendega<br />
seotud leide) toodi hoonealuse ümbrusesse meelega maa kuivendamiseks. Jääb aga<br />
lahtiseks, kuidas saaks seal eristada loomulikul teel tekkinud kivistikke inimtekkelistest.<br />
Leidude vähesus hoones endas võiks osutada sellele, et seal on elatud lühikest aega, või<br />
et hoone ei olnud elumaja, vaid mingi muu funktsiooniga. Hoonet võidi näiteks<br />
kasutada küla sepikojana: see asub võrdlemisi õhukese kultuurkihiga asula äärealal ja<br />
selle ümbrusest, kuni 10 meetri kauguselt ja enamjaolt lääne poolt on pärit peaaegu kõik<br />
asulakoha 129 šlakileidu (lisa 1, joonis 15). Šlakileidude asukoht ja nende kaugus võiks<br />
viidata nende väljaviskamisele hoonest peale vajaliku sepatööga tegelemist, kusjuures<br />
väljaviskaja läks tõenäoliselt välja hoone lääneküljel olevast uksest. Sepikoja<br />
funktsiooni poolt räägib ka hoone asukoht (asula äärealal, vee läheduses – mõlemad<br />
küla sepikodadele tüüpilised). Lisaks on hoonealusest leitud 16. sajandist või hilisemast<br />
ajast pärit näpitsad, mis mõeldud kuuli kinnihoidmiseks valamisel (Ланг и Лиги 1990,<br />
434). Samas on šlakki hoone lähiümbruses liiga vähe, et näha seal mingit tõsist,<br />
pikemaaegset sepatööga tegelemist. Võib-olla oli hoone lühemat aega kasutusel olnud<br />
küla sepikoda, kus tegeleti vajaduse korral sepatööga (ja mis tugeva põlemise jälgi<br />
kivilademe kivides arvestades ehk maha põles). Kui sepatööga oleks tegeletud pikemat<br />
aega, oleks šlakki märkimisväärselt rohkem. Näiteks võib tuua hilisema sepikoja foto<br />
Kihnust, kus mõlemal pool hoonet asuvad suured šlakist moodustunud künkad (lisa 1,<br />
joonis 13). Samas, kui oletada hoone väga lühiajalist kasutusaega ja selle mahapõlemist,<br />
ei saa sepatöö mõtet ikkagi välistada. Võib-olla aga oli see lühiajaliselt kasutusel olnud<br />
hoone polüfunktsionaalne, olles vajaduse korral kasutuses sepikoja või näiteks saunana<br />
ja samas ka kehvikuelamuna asula kehvemal ääremaal mõne talu maadel – hoonealuse<br />
edelanurgast leitud poolik käsikivi ja vähesed luud ning savinõukillud viitavad sellele,<br />
et hoones on elatud.<br />
16
Change language