PDF file (4 MB) - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

2.1.2. Nahatöö
Nahatööl, ja kindlasti ka muudel töödel oli vaja naaskleid. Naaskleid ja naasklikatkeid
oli Uderna leiumaterjali hulgas kokku neli (150, 171, 311, 2238). Rohkem nahatööga
seotud leide Uderna materjali hulgas eristada ei saa.
2.1.3. Sepatöö
Udernast on saadud ka sepatööle osutavaid leide – esiteks tangid püssikuuli
kinnihoidmiseks valamisel (1673) (Ланг и Лиги 1990, 434)(lisa 1, joonis 26). Ain
Mäesalu sõnul on sellised tangid kasutusel alates 16. sajandist 5 . Samuti on Uderna
asulakoha lähedalt teada soomaagi leiukoht allikasuus (Peets 2003, 32). Sepatööle
viitavad ka Uderna asulakoha kaevandist leitud kokku 129 šlakitükki, millistest
enamik on pärit lääne poolt asulakoha teisest avastatud hoonealusest (millest oli juttu
asula struktuuri ja hoonestust kirjeldava esimese peatüki alapeatükis 2.1.). Üldiselt saab
kindlalt väita, et Udernas tegeleti sepatööga; küsitavaks jääb, mis ulatuses täpselt – kas
tehti vaid endale vajalikku väiksemat tööd, või tegutses külas või selle lähedal külasepp.
2.1.4. Tekstiilitootmine ja -töötlus
Tõenäoliselt on Uderna naised kogu kirjeldatava perioodi vältel, põlvkond põlvkonna
järel teinud aeganõudvat ketrustööd: kaevandi leiumaterjali hulgas on üks terve ja kaks
poolikut kivist värtnaketra 6 . Tegu on lihtsate lapiku kujuga värtnaketradega. Selliseid
ketri on kõige rohkem leitud just Lõuna- ja Kagu-Eestist. Uderna asulakoht on aga üks
muististest, kust pole leitud saviketri, mida mujal on umbes sama palju kui kivist tehtuid
(Vedru 1999, 109). Kivist ja savist värtnaketradega on tõenäoliselt kedratud lina; villa
ketramisel oli selle elastsuse säilitamiseks vaja kergemat, luust või puust ketra (Vedru
1999, 93). Et Udernast pole leitud ka luust ega puust värtnaketri, saab oletada, et
5 Ain Mäesalu suuline kommentaar 12.04.2009.
6 696, 892, 1076
34