T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine1– põhjustab pahameelt, viha, kättemaksusoovikaotajate poolel;– asetab inimesed kaitsepositsioonile;– liikmete personaalseid vajadusi ei rahuldata.Kõige parem organisatsiooni struktuuri kujutison skeem, mida kasutavad paljud organisatsioonid.See näeb välja nagu kastidestkoosnev püramiid. Igas kastis on ametikohanimetus selle all oleva väiksemas kirjas inimesenimega, mis osutab sellele, kes hetkelkasti hõivab; kast jääb aga muidugi alles, kuiinimene lahkub.RollikultuurPeamiseks “organisatsiooniliseks ideeks” onsee, et organisatsioonid on struktuuris märgitudrollide kogumid. Ühendatud loogiliseltja korralikult, tehes koos ära organisatsioonitöö. Organisatsioon on näide struktuursestehitisest, kus roll on laotud rollile ja kohustusseotud kohustusega. Üksikisikud on “rollidevaldajad” ametikirjeldustega, mis tulemuslikultsõnastavad rollile esitatavad nõudmisedja selle piirid. Aja jooksul korraldab organisatsioonrolle ja nende vastastikuseid suhteidümber, kuna prioriteedid muutuvad, ja seejärelmäärab rollidesse üksikisikud.Eelised:– rollid, ülesanded ja tegevus on hästi defineeritudja neisse suhtutakse austavalt;– töökvaliteet on kõrge;– rahalised ja hierarhilised suhted on hästidefineeritud ja aktsepteeritud;– liikmed tunnevad, et nendega arvestatakse.Puudused:– raskused ettenägematute probleemidegategelemisel;– aeganõudev, vähesed inimesed saavadstruktuuri mõjutada;– planeerimata/ettenägematute tegevustekõrvalejätmine;– viivitus otsuste tegemisel.ÜlesandekultuurÜlesandekultuur arenes reageeringuna vajaduseleorganisatsioonilise vormi järele, missuudaks muutustele reageerida vähem individualistlikultkui klubikultuur ja kiireminikui rollikultuur.Selle kultuuri “organisatsiooniline idee“ seisnebselles, et projekti teostamisel, probleemilahendamisel või ülesande täitmisel rakendatakseandekate inimeste gruppi või meeskondaja ressursse. Sellisel moel lähenetakse igaleülesandele sellele sobival ja vajalikul moel– seda ei pea standardiseerima kogu organisatsioonis.Ülesande muutudes võib gruppeka muuta, laiali saata või suurendada.Ülesandekultuur on paljude professionaalidepoolt eelistatud kultuuritüüp, kuna nadtöötavad gruppides, jagades nii oskusi kuivastutust.Eelised:– liikmed tunnevad, et nad on hakkamasaanud millegagi, mille õnnestumiseksnad on motiveeritud;– inimesed on pädevad, spetsialiseeritud,ratsionaalsed, iseseisvad ja analüütilised;– probleemi põhjuste ja tagajärgede analüüson üksikasjalik, samuti ka võimalikudlahendused.Puudused:– raske on liikmete energiat mobiliseeridaigapäevaste ülesannete täitmiseks, avalikkusehuvi tekitamiseks ja infojagamiseks;– raske on ennast mõistetavaks teha;– raske on saada inimeste nõusolekut, kuimuutus on vajalik.IsikukultuurIsikukultuur erineb suuresti eelmisest kolmest,kuna see seab esile individuaalsed eesmärgidja teeb organisatsioonist individuaalseteannete abivahendi. Kõige ilmekamateksnäideteks on professionaalid (s.t. arstid, advokaadid,arhitektid), kes oma mugavuse huvidestöö tegemiseks grupeeruvad.Selle kultuuri “organisatsiooniliseks ideeks”on, et individuaalne anne on üle kõige ja sedapeab teenindama mingi minimaalse suurusegaorganisatsioon.Üksikud professionaalid neis organisatsioonidesnäevad juhatust kui seisundi poolestmadalamal asuvat ja professionaalide kontrollimiseksväheseid või olematuid formaalseidvahendeid omavat üksust. Professionaalidkalduvad eelistama selliseid termineid nagupraksis, koda või partnerlus.18