T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine22.3.4 Stressi juhtimineStress tekib, kui isikult nõutava ja nõudmiselevastamiseks olemasolevate ressursside vahelpuudub tasakaal. Nõue võib olla reaalne (s.t.asjad, mis ei allu isiku kontrollile). Samutivõivad ressursid olla reaalsed (faktid) või tajutavad(mida te mõtlete, tunnete, ette kujutatejne.).Ressurssideks on:• Füüsilised võimed: tervis, vorm ja jõud.• Intellektuaalsed võimed: võime keeruliseltmõelda ja probleeme lahendada.• Emotsionaalsed võimed: tunnete täpnetuvastamine ja vajaduste konstruktiivnerahuldamine.Heal stressil võib inimesele olla positiivnemõju. Selle stressivormini jõutakse, kui aju jakeha tunnevad väljakutset ja soovivad laieneda,et olukorrale reageerida. See tekib, kuiinimene tunneb, et tal:1) On ideid väljakutse võimalikeks lahendusteks(“Vaadake kõiki neid võimalusi!”);2) On ressursse (sisemisi ja väliseid) väljakutselahendamiseks (“Ma suudan sedateha!”);3) On mingi kontroll toimuva üle (“Mul onvalikuid!”);4) On väljakutsete vahel piisavalt puhkust.Stressi tõsidus on stressi kogus või tase, midatunnetatakse stressi või stressi põhjustavasündmuse või olukorra tulemusena. Teatudasjaolud mõjutavad kogetava stressi taset,avaldades inimese heaolule mõju nii füüsiliseltkui psühholoogiliselt.Need asjaolud on:• Stressitekitaja tunnused• Teie taju stressitekitajate suhtesKõigil sündmustel või olukordadel on teatudomadused, mis määravad mõju tõsiduse, midastressitekitaja meile avaldab. Stressitekitaja jastressi tõsiduse omadused on järgmised:• Olulisus – Kui oluline ja tähtis sündmusisikule on (surmad, eksamil läbikukkumine,peigmehest/pruudist lahkuminek),ja kui suure muutusega tuleb hakkamasaada. Mida suurem on olulisus ja muutus,seda suurem on stressitekitaja mõju.• Ajavahemik – Kui stressitekitaja kestabpikema aja jooksul, on selle tulemusekskõrgemad stressitasemed. Näiteks väsimus:ebapiisav uni pikema aja jooksulpõhjustab suuremat stressi kui kõigestühe öö halva une põhjustatud stress.• Kumulatiivne efekt – See tekib, kui stressitekitajadaja jooksul kogunevad ilmasobiva mehhanismita nende kogunemisevähendamiseks või kõrvaleheitmiseks.Näiteks väikeste ärrituste ja rahulolematustepikad ahelad võivad viia kahe inimesevahelise suure plahvatuseni.• Kordumine – Palju stressitekitajaid ühelajal viivad kõrgemate stressitasemeteni.Näiteks tüli vanematega, lähenevaid lõpueksameidja armastatu kaotamist korragakogetakse palju stressitekitavamalt kuiükskõik millist neist eraldi.• Lähenev tähtaeg – Kui nõudmised onesitatud mõned nädalad või kuud ennetähtaja saabumist, suureneb stressi astetähtaja lähenedes. Näiteks kui teile onmääratud projekti üleandmine kaks kuudvarem, tundub see tõenäoliselt olevatliiga kaugel, et sellega tegelema hakata.Kui tähtaeg läheneb ja töö ei ole valmis,suureneb teie stressitase, kuni te projektiheaks midagi teete.Iga inimene tunnetab potentsiaalset stressitekitajaterinevalt. See, kuidas inimene tajubstressitekitajat ja selle poolt põhjustatavastressi suurust, sõltub teie enesekäsitusest,teie keha stressitaluvusest, teie vanusest jateie välistest ressurssidest.Käesolev osa uurib neid lähemalt.EnesekäsitusSee põhineb “omavaheliste vajaduste teoorial”,mis sätestab, et kõigil inimestel on järgmisedemotsionaalsed vajadused:• Vajadus leida oma unikaalne identiteetja samas olla selle unikaalse identiteeditõttu kaasatud (tunda end väärtustatunaja tähtsana);34