T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>64.9.2 BilansiaruanneBilansiaruandes esitatud informatsioon peegeldaborganisatsiooni väärtust või hinda teatudkuupäeval. Üks analoogia, mida kasutatakse,on teatud hetkel seisma pandud kell. Neidaruandeid koostatakse tavaliselt kord aastas.Bilansiaruanne annab informatsiooni organisatsioonivarade kohta. Varade hulka kuuluvadkinnisvara, seadmed ja sularaha, mida organisatsioonomab ning pangas olev raha. Kohustusedhõlmavad raha, mida organisatsioonteistele võlgneb.4.9.3 Tulude-kulude aruanneSeda aruannet võidakse kutsuda kasumikahjumiaruandeksvõi finantstulemusteks.Tulude-kulude aruanne võib olla piiratudtüüpi aruanne, kuid see näitab organisatsiooniolemasoleva raha põhiallikaid ja teatud perioodilkulutatud raha ning võib sobida väikestelenoorteühendustele või suurema organisatsiooniväiksemale üksusele. Lõplik number näitabperioodi ülejääki või puudujääki. Äritehingutesoleks see kasum või kahjum.Neid aruandeid koostatakse kord kvartalis,kord poolaastas või kord aastas ja need näitavadorganisatsiooni positsiooni vastaval perioodil.Hoolimata terminikasutusest on see dokumentjuhtimisvahendina väärtuslik. Tulude, kuludeja väljaminekute perioodiline kontrollimine jamuutuste analüüsimine annab väärtuslikkuinformatsiooni otsuste tegemiseks ja tulevikuplaneerimiseks.4.9.4 Rahakäibe aruandedKõigis organisatsioonides, olgu need siis tulunduslikudvõi mittetulunduslikud, on tähtis niisissetulevat kui väljuvat rahavoogu planeerida.Asja olemuseks on pangas või osakonna eelarvesolemasolevate vahendite tasakaalu prognoosimine.Lõppsummad, mis prognoosivadnegatiivse väärtusega numbrit, tuleb pangagavõi organisatsiooni finantseerimise eest vastutavaisikuga kooskõlastada.4.10 LepingutesõlmimineLepingud organisatsiooniga võivad olla erinevasvormis. Palgalise personali või vabatahtlikepuhul sisaldavad lepingud vastava riigi tööseadusandluseelemente. Töölepingu tingimusikäsitletakse järgmises peatükis ja seega onrõhuasetus kinnisvara, näiteks ehitiste, sõidukite,bürooseadmete ja masinate, kohta käivatellepingutel. Juhtimisprotsess peab juhendinapersonalile ja vabatahtlikele hõlmama meetodeidtegevuste tuvastamiseks, mida saab täielikultorganisatsiooni piires läbi viia ja osutusivajadusele professionaalse nõuande saamiseksorganisatsiooni juriidilistelt või raamatupidamiskonsultantidelt.Juhendeid aitavad koostadajärgmised küsimused.Milline on hangitava vara väärtus?Kas vara ostetakse või renditakse?Millise perioodi jooksul vara maha kantakse?(Mõnikord kutsutakse seda amortiseerimiseks– ei ole kõigi varade puhul rakendatav.)Kas organisatsioonil on sisekonsultant?Kas on olemas vahendid vara müügiks pakkuvavõi välja rentiva firma usaldusväärsuse võikompetentsuse hindamiseks?Kas organisatsiooni eeskirjades on määratudinimesed, kes on volitatud teatud tüüpi lepingutelekolmandate isikutega alla kirjutama?Näiteks määratakse tavaliselt isikud või teatudametikohal olijad, kes võivad allkirjastada võisõlmida lepinguid maa või vara ostuks, kuid kassee on samamoodi palju rutiinsemate lepingutepuhul, nagu näiteks paljundusmasinate rent?Näiliselt lihtsate lepingute erinevus võib hinnamõttes olla märkimisväärne.4.11 TöölepingutingimusedNii riiklikud kui EL-i seadused esitavad organisatsioonidelenõudmisi seoses personali palkamisetingimustega. Samuti on see hea tööandjatunnus, kui tingimustes lepitakse kokku ausaltja vastavalt neile tingimustele, milles personaltöötab. Väärtustest juhitud organisatsioonina,fookusega inimeste arengul peavad <strong>Euroopa</strong>noorteühendused õigete protseduuride ja dokumentatsioonikaudu veelgi enam demonstreerimaoma pühendumist personalile.Tingimuste aruanne on isiklik avaldus, missisaldab töösuhte põhitingimusi. See ei sisaldukõigis tööandja ja töövõtja vahelistes lepingutes,kuna strateegiadokumendid, juhendid personalile,ametikirjeldused ja muud dokumendidkujutavad endast samuti lepingu osa. Asjad,mida te töölepingu tingimustega seoses silmaspeate pidama:80
T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>Mis on sellise lepingu minimaalne pikkus, misnõuab tingimuste kirjapanemist?Kunaseks peab need tingimused töötajale esitama?Millistele teistele dokumentidele tuleb viidata?Tingimustes peab sisalduma järgmine informatsioon:Kes on tööandja?Millal töösuhe algab ja lõpeb?Milline on ametinimetus? (viide ametikirjeldusele)Töö asukoht.Palk (maksmine – millal? kuidas?).Töötunnid (tavalised, erandid, nädalalõpud jaõhtud, ületunnitöö).Üldtöökokkulepped (kollektiivlepingud).Millised kulutused kinni makstakse?Kas pakutakse majutust?Puhkepäevad (kui palju? millised avaldusedon vajalikud?).Puudumisest teatamine.Haigustasude määramise (seadusandlikult jaorganisatsiooni enda poolt).Pensioniõigused.Pensioniiga.Katseaeg (millal töötaja ametisse kinnitatakse?).Kaebuste esitamise protseduur (kui töötajaei ole rahul sellega, kuidas tööandja tedakohtleb).Distsiplinaarprotseduur (kui tööandja ei olerahul töötaja käitumise või tulemuslikkusega).Tervishoiu- ja ohutusnõuded.Töötamine välismaal.Kõik muud korraldused (viide personalijuhendile, teadetetahvlid).Töölepingu tingimustes peab olema ka koht,kuhu nii tööandja kui töövõtja alla kirjutavadja kuupäeva panevad. Dokument tuleb koostadakahes eksemplaris, nii et mõlemad pooledsaaksid endale ühe eksemplari.On olnud arutelusid, kas vabatahtlike puhul onametlikke tingimusi vaja. Organisatsioon peabsiiski hoolt kandma, et ei tekiks olukorda, kusnad seaduse järgi kedagi palkavad ja antavatraha võib käsitleda kui miinimumpalgast väiksematväljamakset.Järgmist põhimõtet tuleb rakendada võrdseltnii töötajate kui vabatahtlike puhul: igaüks,kes organisatsioonis töötab, peab olema teadliksellest, millised on tema kohustused ja midaoodatakse tema töö kvaliteedilt. Samuti tulebtehtavat tööd puudutavate teemade osas vaadeldaorganisatsiooni kõigi strateegiate levitamistja kättesaadavust. Kooskõlastatud ootustedeklaratsioon võib olla üks viis nende asjadeselgitamiseks.Soovitused koolituse läbiviimiseks• Paluge kursusel osalejatel vaadeldavähemalt üht palgalist ja üht palgatatöötajat oma organisatsioonis ja analüüsidatöölepingu tingimuste ja/võiootuste selguse taset.• Kuidas nad sedateavad? Millisedprotseduurid on sisseviidud või tulebsisse viia, et olukordaparandada?4.12 <strong>Organisatsiooni</strong>välistesuhete <strong>juhtimine</strong>Eelmistes osades on osutatud nii organisatsioonisisestelekui -välistele suhetele. Noorteühenduselon tavaliselt olemas välissuhete poliitika,mis peab sisalduma ja peegelduma ka mingisjuhtimisprotsessi osas. Protsessi võiks kavandadavastustena järgmistele küsimustele.Milline on organisatsiooni poliitika organisatsioonivälistesja -sisestes suhetes?Kuidas asutused väljaspool organisatsioonitajuvad selle eesmärki ja stiili?Kas ametlikud ja mitteametlikud mehhanismidvõi protseduurid aitavad kaasa strateegia edendamiseleorganisatsioonis?Kas organisatsioonis peaksid ringlema soovitused,mis tagaksid lähenemisviisi ühtsuse organisatsioonivälisteasutustega suhtlemisel?Missugused on välised organisatsioonid, millegateie organisatsioonil on pidev või regulaarnekontakt?Mõned asutustest väljaspool organisatsioonivõivad olla poliitilised organisatsioonid või riigiasutused,mis funktsioneerivad valitud liikmeteja palgatud tööjõuga. Viimaseid võib nimetadaametnikeks või täitevametnikeks. Noorteühen-481