T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>eelkõige nende inimeste ees, kelle teenimiseksme eksisteerime. Teenuste ja edastatavainformatsiooni kvaliteet on peegeldus sellest,kui tõsiselt me oma kohustusi võtame.3.3 Koolitus, areng jahindamineSoovitused koolituse läbiviimiseks• Paluge osalejatel oma organisatsioonenende põhimõtete valguses vaadelda.Millised on tugevad ja millised nõrgadküljed? Kus asuvad takistused ja kusvõimalused?33.3.1 Õppiv organisatsioonPaljud <strong>Euroopa</strong> noorteühendused keskenduvadnoorte arendamisele holistlikul viisil.Kuidas seda tehakse, on iga üksiku organisatsioonieripära. Rõhuasetus personali ja töötajatearengule on samuti igas organisatsioonisunikaalne. Asjaolu, et paljusid organisatsioonejuhivad väärtused on mõnikord vastuoluskäimasolevate, väga piiratud ressurssidegaprogrammide karmi reaalsusega. Kui jõutakseõppimisele pühendatud aja ja rahani,tuleb leida kompromiss. Me võime siiskiidentifitseerida mõned “õppivateks organisatsioonideks”liigitatavate organisatsioonidepõhiomadused.Selle kontseptsiooni tuumaks on idee, etorganisatsioonid arenevad üksikisikute, neistöötavate inimeste isikliku arengu kaudu.Järgnevalt on välja toodud mõned põhimõtted.• Personal ja vabatahtlikud mõistavadkestva arengu eeliseid ja väärtust.• Kõiki töötajaid – palgalisi ja palgata – julgustatakseenda õppimise ja arendamiseeest vastutust võtma.• <strong>Organisatsiooni</strong> struktuurid on nii piisavalthästi kavandatud kui ka piisavaltpaindlikud, et isiklikku kasu ja arengutvõimaldada.• Soodustatakse õppimisõhkkonda, kusvõimaldatakse kogemusest õppimist jatagasiside on hõlbustatud ning kus veadon lubatud.• Strateegiad ja poliitika töötatakse väljakonsulteerimise kaudu ja teadlikult struktureeritudõppeprotsessidena.• Finantspanus õppeprotsessi toetamissetehakse efektiivse eelarvega.Õppimise soodustamisel – eriti noorte inimestepuhul – võidakse unustada, et personaalsearengu tulemuseks peab olema organisatsiooniareng. Ilma organisatsiooni selgete eesmärkideja missioonita ei ole võimalik hinnata,kas personaalne õppimine aitab neile kaasavõi mitte või kas aja ja raha kulutamine onõigustatud. Raske on näiteks inimeste eesõigustada aja- ja rahakulu hispaania keelekursustele organisatsioonides, mille peaminetööpiirkond on Valgevenes!Teiseks kiusatuseks on see, et me nõuamekoolitusi, nagu oleksid need ainukesed võimalusedõppida.Mõiste “koolitus ja areng” sisaldab enamatkui lihtsalt kursustel käimist ja sõna ‘õppimine’on muutumas laialt kasutatavaks ükskõikmillise kogemuse saamise tähenduses, missellele sobival moel kaasa aidates isiklikuarenguni viib. Juhtidena õppivates organisatsioonidespeame olema avatud, nägemaksoma personali jaoks võimalusi, mis aitavadneil areneda ja mille tulemusena nad omatöös palju efektiivsemad on. See võib seostudapädevusega (kaasa arvatud teadmisedja oskused) või motivatsiooni, enesekindlusevõi meeskonnatööga. See võib seostuda kavaatenurgaga, kust üksikisik probleemi võiorganisatsiooni näeb, näiteks külaskäik teieorganisatsiooni teise filiaali – või isegi teiseorganisatsiooni – võib personaliliikme pannaprobleemi teistmoodi nägema ja järelikultSoovitused koolituse läbiviimiseks• Paluge oma grupil vaadelda kolmeviimast juhtumit, mil nad tundsid endmidagi õppivat. Paluge neil selgitadaselle õppimise väärtust oma organisatsioonideleja kirjeldada protsessi, millekaudu nad õppisid.• Kes olid viimase kolme aasta jooksulisikliku arengu kõige tähtsamatel juhtudelvõtmeisikuteks? Mis tegi neistpõhimängijad?54
T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>leidma lahendusi, millest varem on möödavaadatud. Näited kursustevabadest õppimisvõimalustestsisaldavad “töövarjuks” olemist(personaliliige või vabatahtlik veedab kasoma või mõnes teises organisatsioonis mingiaja teise töötaja kõrval, olles sõna otsesesmõttes tema “varjuks”, et näha, milles selletöötaja töö seisneb ja kuidas antud isik sedateeb), ametikoolitust, konverentside külastamist,õppekomplekte.Paljud <strong>Euroopa</strong> noorteühendused ei ole tegelikultõppivad organisatsioonid. Liiga sagelipuudub organisatsioonisisene väljaõpe jasageli on see põhjuseks, miks palgaline personaltöötab üsna isoleerituna, olles mõnikordjuhatusega vastuolus. Võime koostööd teha– kas teie enda organisatsioonis või teistessamasugustes organisatsioonides – on Õppiva<strong>Organisatsiooni</strong> tööprotsessis ülioluline osa.3.3.2 ÕppimisstiilidKuna me levitame ideed personaalsest õppimisest,peame tunnistama, et igal üksikisikulon õppimiseks oma eelistatud viis ehk õppimisstiil.Mõned inimesed eelistavad teemaleläheneda reaalset probleemi lahendades.Teised eelistavad kuulata mingit teooriat jateha üldistusi enne selle rakendamist reaalsessituatsioonis.Eelmises, enese juhtimist käsitlevas osas tutvustasimeme õppimisstiilide kontseptsiooni.Selles osas ei ole meil vaja üksikasju korrata,vaid peame vaatlema viisi, kuidas nende inimesteõppimisstiilid, keda me juhime, mõjutavadviisi, kuidas me neid juhime.Kas me juhtidena saame aktivistidelt maksimaalse,lastes neil “tundmatus kohas vettehüpata”, või kas me kindlustame, et peegeldajatelmeie meeskondades on piisavalt aegainformatsiooni haarata ja kaaluda, enne kuineid sunnitakse otsuseid tegema? Kas melaseme teoreetikutel küsimusi esitada javõtame maksimaalse pragmaatikute võimestõpitut ühest olukorrast teise üle kanda?Vaadeldes õppimiskogemuse tüüpi, mida meinimesi kasutama julgustame, tuleb küsida,kas õppimisstiil sobib õpitu edasiandmisega?Kolbi kujutatud kogemusliku õppimise tsükliüks eeliseid on, et see sisaldab elemente, mison tähtsad kõigi nelja Honey ja Mumfordikirjeldatud õppimisstiili puhul. Aktivistidnaudivad tegutsemisetappi, peegeldajadpeavad lihtsamaks analüüsietappi, teoreetikudosalevad kõige tulemuslikumalt, kuineil lubatakse välja tuua peamised punktidõpitust, ja pragmaatikud suudavad kõigeparemini oma eelistatud stiili kasutada õpiturakendamisel uues olukorras.3.3.3 Tegevuse hindamine ja tööülevaadeKui meie organisatsioonid peavad jätkuvaltkasvama ja arenema meie inimeste kasvamiseja arenemise kaudu, vajame me mehhanismisellise kasvu ja arengu regulaarseks analüüsimiseks.Paljud äriorganisatsioonid kasutavadiga-aastaseid hindamisi kui vahendeid“tulemuslikkusega seotud palgasüsteemide”raames. Sellisel moel kasutatakse seda kamõnedes mitteriiklikes organisatsioonides.Raskused tekivad, kui sellise hindamisefookus on pigem varasemal tegevusel kuitulevikupotentsiaalil. Mõiste “töö ülevaade”võib tunduda vähem ähvardav ja annab nendekahe vahel tasakaalu. Töö ülevaate regulaarsustja sagedust peab hoolega kaaluma.Täielik analüüs kord aastas koos vahepealsekokkulepitud sihtide poole liikumise poolaastaülevaatusega on läbiproovitud norm.Kurb on näha, et juhatused petavad sageli omapersonali – ja nende vabatahtlikest kaaslaste– ootusi, jättes töö ülevaate tegemata. Kuijuhatuses ei ole sobiva pädevusega inimesi,tuleb korraldada koolitusi või teenuse näolleida abi väljastpoolt. Regulaarsed töö analüüsimisedon kasulikud vahendid, kontrollimakspersonali ja vabatahtlike ametikirjeldusteasjakohasust ja täpsust. Ametikirjeldusi saabkasutada ka tööanalüüsi läbiviimise jaoks.Samuti on tööanalüüsid kasulikud vahendidmuudatustele vastupanust ülesaamiseks,kuna annavad ideaalse võimaluse analüüsidaüksikisiku panust organisatsiooni arengussestrateegilisel tasandil.Võrdsuse ja nõusoleku tagamiseks võivadvarasema tegevuse hindamisel mistahes põhjuselkasulikud olla paljud kriteeriumid.1. Hindamist tuleb planeerida. - Täpselt onvaja välja selgitada protsessi vajadusedning planeerimiseks ja ettevalmistuseksvajalik aeg. Plaan peab sisaldama ka märgetselle kohta, millist tüüpi andmeid võidaksetulemuslikkuse näitamiseks kasutada.2. Tegevust tuleb millegagi mõõta. - Hindamisealguses seatud eesmärgid tuleb kohekindlaks määrata ja kõik muutused ära märkida.Näitajad või standardid, mille alusel355