13.07.2015 Views

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>Eriti kinnitasid selle grupi autorid, et organisatsioonidvõiksid:• saavutada eesmärgid, samas pakkudesrahulolu grupi liikmetele (teooria väidab,et võrdsus tuleb säilitada rahuldustundeloomisega); julgustada suurt tootlikkust jamadalat tööluuside arvu;• stimuleerida koostööd ja vältida tööstustüli(teatud lahkarvamuste taset aktsepteeritaksekui konstruktiivset).Selles lähenemisviisis muutub organisatsiooniuurimine käitumise või selle uurimiseks,kuidas inimesed käituvad ja miks nad teatudmoel käituvad. Need autorid lootsid käitumistorganisatsioonides ennustada ja pakkudajuhtnööre, kuidas kõige paremini organisatsioonija ettevõtluse eesmärke saavutada.Nende konkreetne lähenemisviis oli:üksikisiku ja grupi tootlikkus,individuaalne areng,tööga rahulolu.Biheivioristid jagasid oma uurimistöö järgmiselt:individuaalsed vajadused ja soovid,väikese grupi käitumine,juhendajate käitumine,grupisisene käitumine.Lähemat uurimist on väärt Mayo, McGregorija Maslow töö.Nüüdisaegsed vaatenurgadKui juhtimismõtte varasemate perioodidekirjeldamise ja klassifitseerimise kohta eksisteeribmingi kokkulepe, siis pärast 1960.aastat kirjutatule üheselt aktsepteeritavmääratlus puudub. Mitmerahvuselise ettevõttetekkimine, globaliseerumine, panusedjuhtimismõttesse mittelääne, eriti jaapani,autoritelt muudavad klassifikatsiooni tunduvaltprobleemsemaks. Diskussioonid jaapanivõi korea praktika üle kultuurides, mis omaolemuselt on lääne pluralistlikud kultuurid,lisavad juhtimisest kirjutatule teise dimensioonija muudavad selle aine õppijatele veelkeerukamaks.Arvamust, et ettevõte toimib soovitud moelüheainsa juhtimismeetodi, -stiili, -struktuurivõi isegi kõikehõlmava filosoofia tõttu, on järjestenam vaidlustatud. Isegi praegu mõnedepraktikute poolt toetatavaid juhtimise ainumudeleidpeavad akadeemilised autorid äärmiseltkahtlaseks. Vaadelge näiteks mitmekesiseidrõhuasetusi tehnikatele, millest mõnedon arenenud juhtimisfilosoofiaks, mis onolnud moes alates 1960. aastatest. Entusiastlikulton arendatud tehnikaid nagu JuhtimineEesmärkide Kaudu, Vähendatud Rahavoog,Täpselt Õigel Ajal, Terviklik Kvaliteedi<strong>juhtimine</strong>ja Äriprotsessi Ümberkujundamine.Traditsioonilises mõtlemises, mida väljendasidkõik varasemad autorid, jäävad eeldusedkäsuhierarhiast endastmõistetavaks. Nüüdisaegsedteoreetikud on sellele eeldusele tähelepanupööranud ja mõned selle eeltingimustestkahtluse alla seadnud. Aastate jooksulon uuritud järelevaataja või otsese ülemuserolli. Ajuti oli küsimuste, mida esitati 60ndatelja mille esitamine jätkus üha sagedaminiaastani 2000, tulemuseks selle funktsioonikõrvaldamine. Mõnes organisatsioonis asendussõna “töödejuhataja” sellise nimetuseganagu “meeskonna liider”. Eeldati, et niimoodinimetatav inimene võib osaleda nii tööskui motiveerida ja juhtida teisi, et teatudeesmärke saavutada. Järgmiseks sammukson organisatsiooni asutamine, kus puudubsildistamine või isegi arusaamine, mida seeroll tähendab. See välistab ühe juhtimistasanditäielikult. Väidetakse, et sellised organisatsioonidon nii efektiivsemad kui tootlikumad.Sama põhimõte rakendatuna teenindus- jamittetulundusorganisatsioonidele, millel ontippjuhtkonna spetsialistide funktsioonid,võib hierarhilist mudelit veelgi nõrgendada.Selliseid muutusi võib seostada ka töötajatearvu vähendamisega organisatsioonis. Mitmerahvuselisedettevõtted on olnud lamedaorganisatsiooni ideede juurutamisel eritiaktiivsed, väidetavalt pigem kulude kokkuhoiukui juhtimisefektiivsuse parandamisetõttu.Objektiivne analüüs näitab kõigi nendeideede väärtusi, kuid vältimatult nõrkaseost süsteemiga: inimkäitumine on sageliosutunud soovitud progressile takistuseks.Peter Wickens kritiseerib mõnevõrra neidjuhtimisinitsiatiive raamatus “The AscendantOrganisation”. Tema kogemus hõlmab <strong>Euroopa</strong>,Ameerika ja Jaapani juhtkondi ja sedapeaksid lähemalt uurima need, kes soovivadsellest sajandist õppida, et olla valmis järgmisekssajandiks. Peter Drucker, kes sündis1909. aastal Viinis ja 1999. aastal ikka veelAmeerika põhjal kirjutab, väidab, et nüüdne585

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!