T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine4selle sõna kasutamine, et noorte täiustamisegategelevad inimesed peavad seda tähtsaks.Autorid nimetavad ka järgmisi õppiva organisatsioonileiseloomulikke tunnuseid.:Kohanevad neid ümbritseva keskkonnaga;Arendavad pidevalt muutumis- ja kohanemisvõimet;Arendavad nii kollektiivset kui individuaalsetõppimist;Kasutavad õppimistulemusi paremate tulemustesaavutamiseks.Arie de Geus (Senge 1990) kirjeldas õppimistkui ainukest püsivat konkurentsieelist. Kuidasseda väidet noorteühenduste keelde tõlkida?Kas nad peaksid kavandama juhtimisprotsessi,mis tagab teadmiste pideva jagamise ja kuisee on nii, siis millistel eesmärkidel? Kas võibeeldada, et teadmiste jagamine ja oskuste edasiandmineleiab alati aset koostööõhkkonnas?Kas üksikisikute ja meeskondade pädevusorganisatsioonis sellise teadmiste edastamise jajagamisega suureneb?Peter Senge (1990) defineerib õppivat organisatsioonikui “organisatsiooni, mis pidevaltarendab oma tulevikukujundamise võimet.Sellise organisatsiooni jaoks ei piisa üksnesellujäämisest. Ellujäämisõpe, mida sagedaminikohanemisõppeks nimetatakse, on oluline– lausa vajalik. Õppiva organisatsiooni jaoksaga peab kohanemisõpe olema ühendatudgenereeriva õppimisega – õppimisega, mis suurendabmeie loovust”.Käesoleva, protsessi ja süsteemi käsitleva osaeesmärki arvestades soovitatakse järgmisi juhtimisprotsesseja nendega seotud protseduure.Põhimõtted on laenatud David Skyrmelt jakohandatud noorteühendustele. Skyrmerõhutab kultuuri rolli organisatsioonis. Nendesoovituste aluseks on kultuur, mis eeldab koostöödja vahetust. Kuna eelmised osad tegelevadsisemise ja välise kultuuri ja selle harudega, eipüüta seda siin täiendavalt uurida.• Strateegiline planeerimine. Uudsete võiebatavalistena näivad lähenemisviisid planeerimisele.Noorteühendused on ilmseltheal positsioonil selles valdkonnas erinevatemõtlemisviiside proovimiseks. Seetõttutuleb eraldada aega ja muid ressursse, eterinevaid kommunikatsioonimeetodeidkasutades katsetamist alustada ja pärastnende efektiivsust mõõta.• Sise- ja väliskeskkonna analüüs. Pideva järelevalveprotsessiosana tuleb uurida kõikipõhifaktoreid, kaasa arvatud elemendid,mis esmapilgul ei pruugi noorteühenduseleesmase tähtsusega tunduda, nagu tehnoloogiaja poliitilised asjaolud.• Informatsiooni ja teadmiste juhtimine. Meetoditekasutamine, mis tuvastavad revisjoni,väärtuse (rentaabluse) ja kasutavadinformatsiooni kui ressurssi (nimetatakseinforessursside juhtimiseks, ingl. k IRMehk Information Resource Management).Informatsioon võib pärineda sisemistestallikatest, seda võivad jagada teised juhidvõi seda võib saada tavapärasest kirjalikustvõi elektroonilisest allikast nagu Internet.• Meeskonna ja organisatsiooni arendamine.Gruppide aitamiseks töö, ametikohtade jaorganisatsiooni kujundamisel ja meeskondadearendamisel võib kasutada koolitajaid.Eesmärkide hulka kuuluvad väärtustetugevdamine, visiooni väljatöötamine,sidusus ja sihtide laiendamise, jagamise jatoetamise õhkkonna loomine.• Tulemuslikkuse mõõtmine. Sobivate näitajateleidmine tulemuslikkuse mõõtmiseks,mis tagavad noorteühenduses tasakaalustatudja õiglase süsteemi. Mõõtesüsteempeab olema positiivne ja julgustama edasistõppimisse panustamist.• Tasude ja tunnustuste süsteemid. Protsessideja süsteemide juurutamine, mis tunnustavaduute oskuste omandamist ja parandavadnii meeskonnatööd kui individuaalseidpingutusi. Edusammudest teadaandmisekindlustamine, et toetada edasist arengut.Vahendid ja meetodid. Järgnev on noorteühendusteletuttav, kuid seda tuleks seostada õppimiseleõhutamisega.Päring – intervjuu, informatsiooni hankimine.Loovus – ajurünnak, seostuvad ideed.Olukordadele tähenduse andmine – informatsioonimõtestamine ja mõtete organiseerimine.Valikute tegemine – tegevussuundade valimine.Tulemuste jälgimine – dokumenteerimine,vaatlemine.Teadmiste ümberkorraldamine – uute teadmistepaigutamine mõttemudelitesse, nendesalvestamine.72