T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine2Soovitused koolituse läbiviimiseks• Paluge inimestel ketti moodustadespõrandale pikali heita. Kokkupuutekohakson vastu kõhtu puutuv pea. Inimene,kelle pea on teise inimese kõhuvastas, tunneb kõhu liikumist ja tedaprovotseeritakse automaatselt samaliigutust tegema.• Paluge ketti alustaval inimesel naerdaja te kogete, et kõik hakkavad üksteisejärel naerma nagu kukkuvad doominoklotsid.• Pange inimesed paaridesse, palugeneil järele aimata tundeid, kasutadeserinevaid väljendusi. Koostage tunneteväljendamise sõnastik.käsivarred ristuvad kaitseks üle keha ja niiedasi.2.2.4 Mõtlema õppimineKas mõtlemine on oskus? Kas me suudameõppida, kuidas mõelda ja kuidas omamõtlemisvõimet kasutada? Sellele on kaksvõimalikku vastust, sõltuvalt sellest, millessete usute. Kõigepealt võib mõtlemist pidadaintelligentsuseks, mis on määratud geenidegaja on mõõdetav IQ-testidega. Teiseksvõib mõtlemist pidada oskuseks, mida saabkoolitamise ja harjutamisega täiustada. Kaksvastandlikku vaatenurka on võimalik üsnahõlpsalt kombineerida, kasutades De Bonodefinitsiooni “mõtlemine on tegutsemisoskus,mille kaudu arukus kogemuse najaltegutseb”.See definitsioon vihjab mõningaile tähelepanekuile:Intelligentsus võib olla mõtlemisoskustearendamisel lõksuks. Väga intelligentneinimene võib teema osas võtta seisukoha jaseejärel kasutada oma intelligentsust selleseisukoha kaitsmiseks. Mida intelligentsemon inimene, seda paremini ta oma seisukohtakaitseb. Mida parem on kaitse, seda vähemnäeb inimene vajadust otsida alternatiive võikuulata kedagi teist. Teine intelligentsilõksukülg on see, et kes on üles kasvanud teadmises,et ta on intelligentsem kui ümbritsevadinimesed, soovib sellest intelligentsusestsaada suuremat rahuldust. Kellegi teise eksimusetõestamine on sel juhul intelligentseksolemise tasuks.Praktilisele tegevusele ei järgne ilmtingimatamuutumine. Mõtlemismeetoditele on vajapöörata otsest tähelepanu. Mõtlemine ei olekooli õppekavas, kuna haridus on sattunudtraditsioonide lõksu. Otsusetegijatel on kogemusedja väärtused, mis põhinevad üksnesminevikul. Informatsioon on prioriteetne,kuna see ütleb meile, mida teha. Arvatakse, etmõtlemist on võimatu õpetada eraldiseisvana,seda saab teha ainult ühenduses teiste teemadega,eitades sellega selle enda väärtust.Kriitiline mõtlemine on mõtlemise kõigetuntum moodus. See tuleneb kreekakeelsesttähendusest “hindama”. Seda liigestataksekolme etappi: analüüs, hinnang ja põhjendamine.Kui me vaatame teadust ja tehnoloogiat,ei tulene edu mitte kriitilisest mõtlemisest,vaid “võimalikkuse” süsteemist, mis loobhüpoteese ja visioone.Mõtlemise olulisim osa on tajumine. Tajumineon viis, kuidas me maailma vaatame. Milliseidasju me arvestame. Kuidas me maailmaliigendame. Nüüd tundub tõenäoline, et tajutöötab “iseorganiseeruva infosüsteemina”.Selline süsteem võimaldab järjekorra, millesinformatsioon saabub, seada mustritesse.Meie mõtlemine jääb seejärel nende mustritevõrku lõksu.Mõtlemisvahendid on sama vajalikud kuivahendid ükskõik millise tegevuse jaoks.Need vahendid on “tähelepanu juhtivadvahendid”. Ilma nendeta järgib tähelepanukogemuse kehtestatud mustreid ja me jäämelõksu.Kujutlege värvilist kaarti. Kui te peate määramakiirtee asukoha, köidab teie tähelepanuvärviline joon, mis teie teada kujutab kiirteed.Nüüd asute te mingis ruumis. Keegi palub teiloma silmad sulgeda ja nimetada kõik ruumisasuvad rohelised esemed. Ilmselt on teil nendekõigi nimetamisega raskusi. Need näited osutavad,et mõtlemine on funktsionaalsem, kuiseda suunatakse.Raskused tekivad, kui me kasutame üheaegseltmõtlemise erinevaid tasandeid, naguloogika, informatsioon, tundlikkus ja loovus.See põhjustab meis ja suhtlemisel teistegasegadust. Näiteks lastes otsust tehes omamõtetel hinnata, mida me tahaksime teha,mida peaks vältima, oma tundeid jne. võimeleida endid ummikus.26