T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine• Vajadus omada võimu selle kontrollimiseksja mõjutamiseks, mida me teeme jamis meiega juhtub;• Vajadus teistega sidet omada ja tunda endarmastatuna.Kuna meil on vajadusi, mida saavad rahuldadaainult teised inimesed, võivad tähtsad inimesedmeie elus mõjutada seda, kelleks mesaame ja kuidas me ennast tunnetame. Kuineid vajadusi rahuldatakse hästi, tunnemeendid iseendiks jäädes väärtuslikena, kompetentsena,kasulikuna, imetletuna, armastatunaja toetatuna. Tulemuseks on positiivneenesekäsitus ja endast lugupidamine. Kuineid vajadusi ei rahuldata, tunneme me endväärtusetuna, kasutuna või mitte-armastusväärsena.Tulemuseks on negatiivne enesekäsitusja endast lugupidamise puudumine.Teie enesekäsitus toimib filtrina ja selle tulemusekson, et te näete välismaailma samamoodinagu ennast sisemiselt tunnete. Halbenesekäsitus (s.t. minimaalne väärtolemisetunne enda suhtes) võib viia tundeni, et te eisuuda väljakutsest jagu saada. Seistes silmitsiolukorraga, millega tuleb tegeleda, tunnetete ärevust ja hirmu, kuna ei ole kindel, kassuudate olukorda õigesti käsitleda, isegi kuiteate, kuidas sellega tegeleda!Kui te tunnete ennast armastatuna ja endasuhtes positiivsena, annavad teie tugev endaväärtuse tunnetamine ja usk oma võimetesseteile selle lisajõu, millega stressitekitajagahakkama saada! Positiivne enesekäsitusannab teile sisemised ressursid, mida saatekasutada, kui tegelete mingi nõudmisega. Seevõimaldab teil stressile reageerida.Keha stressitaluvusSee osutab stressi suurusele, millele teie kehaon võimeline vastu seisma ilma täielikultkokku varisemata. See on seotud teie füüsilisteressurssidega – sellega, kui terve onteie keha. Selle määrab, kui heas vormis teolete, kui palju te magada saate ja kui hästite sööte.VanusKõigil arenguetappidel, mille inimene läbib,on oma stressitekitajate komplekt. Lapse peamiseksarenguülesandeks on luua enesetunnetusja saada oma sotsiaalsed/emotsionaalsedvajadused perekonna poolt rahuldatud,nagu eelnevalt juba märgitud.Murdeeale eelneval ajal ja murdeeas liigubtulipunkt sotsiaalse elu ja kooli näol perekonnalteakaaslastele. Paljud murdeealised onstressis surve tõttu olla “lahedad” ja edukad.Sotsiaalselt võivad sõbrad ja populaarsusmuutuda suureks stressiallikaks, kui noorelinimesel ei ole nii palju sõpru kui ta sooviks.Ta võib omaks võtta käitumisviisid laheda japopulaarsena paistmiseks (ja enda sellisenatundmiseks). Koolis tekivad sisemised ja välisedsurved.Täiskasvanute stressitekitajad on olemuselterinevad, kuid neid on ikkagi tohutul hulgal.Üksikisik peab tegelema finantsilise toimetuleku,elu turvalisuse, töö ja sotsialiseerumiseksvajaliku ajaga.Perekonnas see kõik mitmekordistub, kunamuretseda tuleb iseenda, abikaasa ja lastepärast. Täiskasvanutel on nii palju kohustusija need surved, frustratsioon ja konfliktidviivad kõrgete stressitasemeteni.Pensioniealistel inimestel on viis põhilist olukorda,mis stressi põhjustavad; tervise, staatuse,töö, sõltumatuse ja sõprade kadumine,millega kaasneb suurem sõltumine teistest(rahaline, füüsiline, emotsionaalne).Inimese olukorra, vajaduste ja elukogemusetõttu on elu erinevatel perioodidel mõnedelstressitekitajatel suurem mõju kui teistel.Välised ressursidKui te peate stressitekitava olukorraga tegelema,võib stressi suurust, mida te tunnete,vähendada see, kui teil on üks või mitu inimest,kellega oma tundeid jagada. Tunduvaltraskem on hakkama saada, kui tunnete, naguoleksite täiesti üksinda ja peate olukorraga isetegelema.Siiani oleme me rääkinud stressitekitajatest,kuid me peame vaatlema ka pehmendajaid– positiivseid näitajaid, mis on stressitekitajateletäpselt vastupidised.Pehmendajaid tunnetatakse kui abi heaolu jaõnne loomisel, elujõulise sisemise tugevusesuurendamisel. Ilmselt on teil mälestusi sellistestsündmustest. Iga inimene ja iga kogukondpeaks tuvastama ja meenutama “nendeendi pehmendajaid”, kuna need võivad kogukonnaelule kaasa aidata.235