T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamatOrganisatsioonijuhtimine2.2.3 Emotsionaalne õppimineKatsed emotsioonide toimimise kohta janende läbikukkumised on suunanud tähelepanuasjaolule, et emotsioonid on ühiskondlikuselus olulised, kuna need mõjutavad meiesuhtumist endi ja teiste kohta. Isegi kui emotsioonidepäritolu suhtes ei olda üksmeelel, onjärjest enam tõendeid, et fundamentaalsedeetilised seisukohad elus pärinevad nendealuseks olevast emotsionaalsest võimekusest.Emotsioonide uurimises on kolm peamistlähenemisviisi: bioloogiline, kognitiivne jakonstruktivistlik.Bioloogiline lähenemine paigutab emotsioonidpõhikategooriateks, milleks on viha, hirm,rõõm, armastus, üllatus, vastumeelsus jakurbus. Emotsioonid on universaalsed, kunaneed on bioloogilised tegutsemistendentsid.Miimilise tagasiside hüpotees ütleb, et meietundeid tugevdab teadlikkus oma ilmekusestja seega suurendab naeratamine meie õnnetunnet(Ekman).Kognitiivne lähenemisviis ütleb, et kõik emotsioonidesinevad koos üldise erutustundegaja seejärel klassifitseerime me neid vastavaltühiskondlikele tavadele. Seetõttu õpime me,millised emotsioonid on millises olukorraslubatud. Bioloogilisi tendentse vormivadpidevalt meie elukogemus ja meie kultuur.Samuti on emotsioonid mitmetähenduslikudja see, kuidas neid nimetatakse, põhineb inimestevaheliselkokkuleppel (Schachter).Soovitused koolituse läbiviimiseks• Tehke nimekiri tunnetest, mida teiekultuur lubab teil väljendada.• Mõelge tunnetele, mida teie kultuurteile peale surub või mille väljendamistta teilt teatud olukordades eeldab.• Kirjeldage, mil moel teil on lubatudoma tundeid väljendada.• Milline erinevus on tunnete väljendamisessugude vahel?Võrrelge tulemusi teiste kultuuridega.Konstruktiivne lähenemisviis kinnitab, etemotsioonid on üksnes sotsiaalne käitumisviis,mida juhivad sobivad emotsionaalse väljenduslikkusereeglid.Eelmainitud uurimused ei ole siiski lahendanudlahkhelisid mõistuse ja südame vahel;mõned viitavad südame prioriteetsusele,mõned mitte. On olemas emotsionaalse meeleteod ja ratsionaalse meele teod. Tegelikkuseson meil kaks meelt: üks, mis mõtleb, ja teine,mis tunneb. Need kaks täiesti erinevat teadmiseviisi mõjuvad vastastikku, luues meievaimse elu. Kaks meelt toimivad enamastiväga harmooniliselt, põimides oma äärmiselterinevaid arusaamisviise, et meid läbi maailmajuhtida. Need meeled on poolsõltumatudvõimed, mis peegeldavad selgejoonelisi, kuidomavahel ühendamata ahelaid ajus. Paljudelvõi enamikel hetkedel on need kaks meeltpeenelt koordineeritud; tunded on hädavajalikudmõtlemise ja mõtlemine tunnetejaoks. Kuid kui kired tulevad esile, siis kaobtasakaal.Goleman arvab, et inimese ajus on mõtte jaemotsiooni vahel ristumispaik, üliolulinevärav meeldimiste ja mittemeeldimiste panipaika,mida me oma elu jooksul täidame.Enese äralõikamine emotsionaalsest mälusttähendab seda, et minevikus sellega seotudolnud emotsionaalsed reageeringud enam eikäivitu – kõik taandub halli neutraalsusesse.See tähendab, et me teeme sageli vigu, kuname ei mäleta mineviku tegudega seotudemotsioone. Seetõttu on tunded hädavajalikudratsionaalsete otsuste jaoks: nad näitavadmeile õiget suunda, kus kuiva loogikat saabkasutada vähem. Emotsionaalne õppiminesaadab signaale, mis kiirendavad otsustetegemist, elimineerides mõned valikud jarõhutades teisi. Emotsionaalne aju tegelebsamamoodi arutlemisega nagu mõtlev aju.Emotsionaalne võimekus juhib meie otsuseidigal hetkel, mõtlev aju mängib olulist rollimeie emotsioonides.Vana paradigma kandis ideed mõistuse mõjuvõimustemotsioonide üle. Uus paradigmajulgustab meid mõistust ja südant harmoniseerima.Lisaks sellele, avastades seoseidkeha, mõistuse ja hinge vahel, leiame, et meieemotsionaalne ja mõtteseisund mõjutavadmeid füüsiliselt ja vastupidi. Jälgige lihtsaltoma kehakeelt – kui te olete elevil, tunnebteie keha end kergena ja teie energia on“üleval”. Kui te olete depressioonis, tunneteraskust ja teie energia on “maas”. Kui tunneteend haavatavana, liiguvad teie õlad ettepoole,225