T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>1– põhjustab pahameelt, viha, kättemaksusoovikaotajate poolel;– asetab inimesed kaitsepositsioonile;– liikmete personaalseid vajadusi ei rahuldata.Kõige parem organisatsiooni struktuuri kujutison skeem, mida kasutavad paljud organisatsioonid.See näeb välja nagu kastidestkoosnev püramiid. Igas kastis on ametikohanimetus selle all oleva väiksemas kirjas inimesenimega, mis osutab sellele, kes hetkelkasti hõivab; kast jääb aga muidugi alles, kuiinimene lahkub.RollikultuurPeamiseks “organisatsiooniliseks ideeks” onsee, et organisatsioonid on struktuuris märgitudrollide kogumid. Ühendatud loogiliseltja korralikult, tehes koos ära organisatsioonitöö. Organisatsioon on näide struktuursestehitisest, kus roll on laotud rollile ja kohustusseotud kohustusega. Üksikisikud on “rollidevaldajad” ametikirjeldustega, mis tulemuslikultsõnastavad rollile esitatavad nõudmisedja selle piirid. Aja jooksul korraldab organisatsioonrolle ja nende vastastikuseid suhteidümber, kuna prioriteedid muutuvad, ja seejärelmäärab rollidesse üksikisikud.Eelised:– rollid, ülesanded ja tegevus on hästi defineeritudja neisse suhtutakse austavalt;– töökvaliteet on kõrge;– rahalised ja hierarhilised suhted on hästidefineeritud ja aktsepteeritud;– liikmed tunnevad, et nendega arvestatakse.Puudused:– raskused ettenägematute probleemidegategelemisel;– aeganõudev, vähesed inimesed saavadstruktuuri mõjutada;– planeerimata/ettenägematute tegevustekõrvalejätmine;– viivitus otsuste tegemisel.ÜlesandekultuurÜlesandekultuur arenes reageeringuna vajaduseleorganisatsioonilise vormi järele, missuudaks muutustele reageerida vähem individualistlikultkui klubikultuur ja kiireminikui rollikultuur.Selle kultuuri “organisatsiooniline idee“ seisnebselles, et projekti teostamisel, probleemilahendamisel või ülesande täitmisel rakendatakseandekate inimeste gruppi või meeskondaja ressursse. Sellisel moel lähenetakse igaleülesandele sellele sobival ja vajalikul moel– seda ei pea standardiseerima kogu organisatsioonis.Ülesande muutudes võib gruppeka muuta, laiali saata või suurendada.Ülesandekultuur on paljude professionaalidepoolt eelistatud kultuuritüüp, kuna nadtöötavad gruppides, jagades nii oskusi kuivastutust.Eelised:– liikmed tunnevad, et nad on hakkamasaanud millegagi, mille õnnestumiseksnad on motiveeritud;– inimesed on pädevad, spetsialiseeritud,ratsionaalsed, iseseisvad ja analüütilised;– probleemi põhjuste ja tagajärgede analüüson üksikasjalik, samuti ka võimalikudlahendused.Puudused:– raske on liikmete energiat mobiliseeridaigapäevaste ülesannete täitmiseks, avalikkusehuvi tekitamiseks ja infojagamiseks;– raske on ennast mõistetavaks teha;– raske on saada inimeste nõusolekut, kuimuutus on vajalik.IsikukultuurIsikukultuur erineb suuresti eelmisest kolmest,kuna see seab esile individuaalsed eesmärgidja teeb organisatsioonist individuaalseteannete abivahendi. Kõige ilmekamateksnäideteks on professionaalid (s.t. arstid, advokaadid,arhitektid), kes oma mugavuse huvidestöö tegemiseks grupeeruvad.Selle kultuuri “organisatsiooniliseks ideeks”on, et individuaalne anne on üle kõige ja sedapeab teenindama mingi minimaalse suurusegaorganisatsioon.Üksikud professionaalid neis organisatsioonidesnäevad juhatust kui seisundi poolestmadalamal asuvat ja professionaalide kontrollimiseksväheseid või olematuid formaalseidvahendeid omavat üksust. Professionaalidkalduvad eelistama selliseid termineid nagupraksis, koda või partnerlus.18
T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>Eelised:– teatud määrani rahuldatakse liikmete isiklikkevajadusi (turvatunne, enesehinnangjne.);– suhted inimeste vahel on lähedased ja sõbralikud,ausad ja lugupidavad;– sihiks on liikmete intellektuaalne ja emotsionaalneintegreerimine.Puudused:– raske on kiiresti tulemusi saavutada võiotsuseid rakendada;– põhjustab ajakadu ja suunab energia kõrvaleeesmärkidelt ja tekkivatelt probleemidelt.teostatakse olulist uurimistööd nende isikuomadustekindlakstegemiseks, mis mingiorganisatsiooni kultuuriga sobivad. Cookeja Laferty on loonud mõiste “organisatsioonikultuuri inventuur”, “kvantitatiivne vahendkahtteist tüüpi käitumisnormide mõõtmiseks,mis kirjeldavad mõtlemis- ja käitumisstiile,mis võivad otseselt või kaudselt olla vajalikudorganisatsiooni või allüksusesse “sobitumiseks”ja nende “ootustele vastamiseks”.Need käitumisnormid täpsustavad, mil moelorganisatsiooni kõik liikmed […] eeldatavaltpeaksid oma tööle lähenema ja üksteisegasuhtlema”. Sellel on mõju ka erinevatele viisidele,kuidas üksikisikud õpivad – teemale,mida arendatakse edasi eneseteadlikkusepeatükis. Kuigi Cooke’i ja Laferty poolt läbiviidud uurimistöö ületab käesoleva väljaandepiire, soovisime me rõhutada kultuuri osatähtsustorganisatsioonides.1Soovitused koolituse läbiviimiseks• Paluge rühmal vaadelda Handy organisatsioonikultuuride klassifikatsiooniasjakohasust. Kas praegustel organisatsioonidelon sellele midagi uut lisada?Milline mõju on tugeval väärtusbaasilvõi vabatahtlikkuse poliitikal organisatsioonikultuurile?Pärast seda erinevate kultuuride lühikirjelduston oluline märkida, et mõnel juhul onorganisatsioonid tegelikult pigem segu mitmestkultuurist kui ühe stiili ehedad mudelid.Põhjuse, miks organisatsioonil on teatudstiil, määravad paljud asjaolud ja seda sagelimitte valiku, vaid pigem juhuse või arengutulemusena.Kuigi me neid siin ei selgita, on igal stiililoma “inimtüüp”, mis sellesse sobib. PraeguSoovitused koolituse läbiviimiseks• Eelpool esitatud kultuuride kirjeldusijärgides paluge grupil määratledanende endi organisatsioonide kultuur.Esimeseks sammuks võiks olla iga tüübipõhiomaduste ülevaatamine. Grupppeab suutma kokku leppida, millisekultuuri (milliste kultuuridega) onnende organisatsioonil kõige rohkemühist. Seejärel peavad nad analüüsimaoma organisatsiooni kultuuri eeliseid japuudusi ning seostama need oma organisatsioonitegelikkusega. Rühm peabolema teadlik asjaolust, et kultuur eiole staatiline element; see areneb koosorganisatsiooniga nii sise- kui välismõjudetõttu.19