13.07.2015 Views

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

T-Kit käsiraamat Organisatsiooni juhtimine - Euroopa Noored

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>4TEJO (World Organisation of Young Esperantist)– eesmärgiks on parandada erinevatestrahvustest ja erinevaid keeli rääkivate noorteüksteisest arusaamist, reklaamides rahvusvahelisetehiskeele esperanto kasutamist.YDC (Youth for Development and Co-operation)– sihiks on tugevdada noorsoostruktuure, mistugevdavad koostööd noorte inimeste vahel,andes neile võimaluse aktiivselt kujundadaoma praeguseid ja tulevasi elatusvahendeid,et jõuda keskkonnasäästliku, majanduslikultvõimaldatava ja sotsiaalselt õiglase arenguni.YEE (Youth and Environment in Europe)– YEE eesmärgiks on edendada elustiile, mison loodusega harmoonias, kaitsta ja edendadaressursside õiget kasutamist maailmas, kaasatakõik otsustamisprotsessi ja pakkuda koolitustülalnimetatud ideede valdkonnas.Kui missioon on kirja pandud, kogevad kõikprotsessis osalejad ilmselt suuremat omanikutunnetja seeläbi suuremat organisatsioonilepühendumist. Oluline on missiooni avaldamineja samuti selle mingil kujul organisatsioonipõhiseadusesse või põhikirja panemine.Etapp 3. Keskkonna hindamineOrganisatsioon eksisteerib keskkonnas, mida onjuba kirjeldatud kui muutuvat. Sellel keskkonnalon mõju organisatsiooni tulemuslikkusele:organisatsioon kasutab mingeid asju keskkonnastja on teistest asjadest pidevalt mõjutatud.Strateegiline planeerimine nõuab süsteemi, missunnib organisatsiooni nendele muutustelereageerima, ja see omakorda nõuab väliskeskkonnaselliste aspektide analüüsi nagu poliitika,majanduslikud suundumused, demograafia,seadusandlus, kogukonnaprobleemid, konkureerimineteiste organisatsioonidega, väärtustemuutumine ja liikmete või kasusaajate vajadused.Samas on oluline mõista organisatsioonisisestolukorda, et muutumisvajadust oleks võimalikparemini hinnata. Sisekeskkonna hindamiseltuleb analüüsida organisatsiooni kõiki tegevusi.Sõltuvalt organisatsiooni tüübist võivad selleksolla: finantseerimine, <strong>juhtimine</strong>, liikmelisus,turustamine, teenused, programm ja tegevused.Üheks kasulikuks vahendiks, mis selles protsessisaitab, on SWOT-analüüs, mis toetubtugevatele külgedele, nõrkustele, võimalusteleja ohtudele.- Tugevad küljed. Mida me teeme hästi?- Nõrgad küljed. Mida me saame paremaksmuuta?- Võimalused. Millised on meie keskkonnastoimunud muutused, mis võivad aidatameil paremini oma missiooni täita?- Ohud. Milliste keskkonnamuutuste vastupeame me ennast oma tööd tehes kaitsmavõi mille vastu valmistuma (Allison ja Kaye,1997)?SWOT-analüüs peaks meil aitama tuvastada,millised organisatsiooni tugevad küljed lubavadvõimalusi ära kasutada ja milliseid nõrkusipeame me kõrvaldama või parandama, et ohudmeid ei mõjutaks. SWOT-analüüsi saab läbi viiakogu organisatsiooni tasandil või ka teatudprogrammide või osakondade raames.Etapp 4. Strateegiliste teemade tuvastaminePärast seda, kui kogu informatsioon on eelmistesetappides kogutud, tuleb teha valikud jaotsustada prioriteetide üle. Selles punktis võibolla vajalik eelmise etapi juurde tagasitulemineja täiendava uurimistöö tegemine. See etappvõib mõnikord meelehärmi tekitada, kuid tulemusedon väga rahuldustpakkuvad.Bryson kirjeldab strateegilisi teemasid kui “strateegilisipõhiküsimusi, mis mõjutavad organisatsioonivolitusi, missiooni ja väärtusi, tootlikkusetaset või struktuuri, kliente, kasutajaid jamaksjaid, kulusid, finantseerimist, juhtimist võiorganisatsiooni ülesehitust”. Nende asjade tähtsusejärjekorda seadmine missiooni ja visioonitaustal hakkab meie strateegilise plaani luudeleliha kasvatama.Selles protsessietapis ei ole mõistlik kiirustada.Kasulikud võivad olla SWOT-analüüsi tulemusedja me näeme, kuidas strateegilised teemadtuvastatuna seostuvad tugevate ja nõrkadekülgede, võimaluste ja ohtudega.Viimaseks sammuks oleks organisatsiooniesmaste ülesannete realiseerimiseks olemasolevatevalikuvõimaluste hulga vähendamine.Kordame veelkord, et erinevad autorid esitavaderinevaid versioone oluliste asjaolude kohta,mida tuleb arvestada.Henry Migliore jt. oma raamatus “Strategicplanning for Not-for-Profit organisations”(1994) esitavad järgmise loetelu:76

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!