Maailmataju 4.1

Täpselt sama on ka ruumiga. Kahe ruumipunkti vahelise kauguse vähenemist või keha pikkuse
lühenemist on võimalik mõista kui ruumi kadumist ( ruum kaob ), sest keha pikkuse lõpmatust
lühenemist või kahe ruumipunkti vahelise kauguse lõpmatust vähenemist saab mõista kui ruumi
eksisteerimise lakkamist. Näiteks kui keha pikkus lüheneb lõpmatuseni, siis tähendab see seda, et
kehal ei olegi enam siis mingisugust pikkust ehk keha ruumala on kahanenud nulliks.
Kui väita, et aeg ei kao, siis pole ka aja aeglenemist. Kuid aja aeglenemine siiski toimub. Aja
aeglenemine ja keha pikkuse kontraktsioon on relatiivsed ( kuid siiski reaalsed ) nähtused, mis
tähendab seda, et ühe vaatleja jaoks need nähtavalt avalduvad, kuid mõne teise vaatleja jaoks aga
mitte.
1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus
Keha „omaaeg“ ja „omapikkus“ jäävad igasugustel aja ja ruumi teisenemistel samaks. Näiteks
mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg
rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes rongi liikumist vaatleb kõrvalt. Kuid rongi sees
olevale vaatlejale kulgeb aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. See
näitab väga ilmekalt seda, et aegruumi teisenemisi ( ehk selle kadumist ) inimene ei taju, kui ta on
parajasti süsteemis, kus aegruumi teisenemine toimub. Kuid väljaspool seda süsteemi on seda juba
tajutav.
Kuid teleportreerumisel ajas ja ruumis keha omaaega ja omapikkust enam ei eksisteerigi, sest
keha teleportreerub ajas ja ruumis hetkega ( aega sellele ei kulu ).
Mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg
rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes vaatleb rongi liikumist kõrvalt. Kuid rongi sees
olevale vaatlejale liigub aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. Kui
rongis liigub välisvaatleja jaoks aeg lõpmatuseni ( ehk aeg on peatunud ehk aega enam ei ole ) ja
rongi pikkus on kahanenud lõpmatuseni ( ehk kahanenud nulliks ), siis rongi sees olev vaatleja ja
rongist väljas olev vaatleja ei saa olla enam omavahel kontaktis. See tähendab sisuliselt seda, et
igasuguse aja ja ruumi teisenemise korral kaob kontakt keha ja aegruumi vahel, milles keha
eksisteerib. Keha nagu „väljuks“ ajast ja ruumist. Ajas rändamise korral peab keha olema ju ajast
väljas, et see saaks üldse liikuda ühest ajahetkest teise. See on üldse esimene füüsikaline tingimus
sooritamaks tõelist aja rännakut.
1.3.1.9 Valguse kiiruse jäävusseadus vaakumis
Joonis 29 Punkti P´ liikumine erinevate koordinaadistikude suhtes.
71