Maailmataju 4.1

Pauperiseeruma ehk vaesuma.
Šveitsis asuvas külas nimega Rüschlikon on tulumaks väga madal ja elanikud väga jõukad. Kuid
sellest hoolimata saab küla rohkem maksutulu, kui suudab ära kulutada. Selles külas asub firma
nimega Glencore, mille tegevjuhiks on Ivan Glasenberg. Kuid firma Glencore vasekaevandused
asuvad Sambias ( Aafrikas ), kus sambialastele endale ei too see suurt maksutulu ega jõukust.
Umbes 60 % Sambia elanikkonnast elab vähem kui 1 dollariga päevas ja 80 % inimestest on töötud
ehkki Sambia on vasevarude poolest kolmandal kohal maailmas. ( Christoffer Guldbrandseni film,
Taani 2012, „Who Poverty? Stealing Africa“)
Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni valitsesid Euroopa riigid enda
rikastumiseks suuri kolooniaid ehk suuri piirkondi maailmas. Nendest kolooniatest valmistati
Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest
kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad vaestes maades aga suured tehased, mille
jõukad omanikud rikastest maadest viivad kasumi riigist välja. Näiteks vaesem maa Brasiilia
ekspordib oma tooralumiiniumit rikastele riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan või
Euroopa. Osa sellest kasumist lähevad aga Brasiilia alumiiniumitööstuse aktsiaid omavatele
mittebrasiilastele. Euroopas valmistatakse alumiiniumist erinevaid tooteid nagu pannid, potid,
pesumasinad ja kastrulid ning seega need on ka palju väärtuslikumad ehk rahaliselt kallimad kui
Brasiiliast sisse ostetav tooralumiinium. Nii saavadki Euroopa riigid suuremat kasumit müües
Brasiiliale erinevaid alumiiniumi tooteid tooralumiiniumist kordades kallimalt.
Heategevusorganisatsiooni Oxfam´i 2014. aasta raporti kohaselt on tänapäeva pool maailma
varandusest kõigest 85 rikkaima inimese käes. Rikkad rikastuvad teiste inimeste arvelt ja nad on
sidunud end poliitilise eliidiga, õõnestades sellega demokraatia arengut maailmas. Rikkad väldivad
makse ja kasutavad oma jõukust poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks. Raportist selgub, et
maailma rikkamad inimesed ja firmad peidavad oma maksuparadiiside võrgustikes lausa triljoneid
dollareid. Viimase kümne aastaga on Indias miljardäride arv kümnekordistunud. Riigis eksisteerib
üsnagi regressiivne maksusüsteem ja rikkad loovad tugevaid sidemeid valitsusega. Vaeste peale
kulutavad rikkad aga väga minimaalselt. Suure majanduslanguse tõttu kehtestatud
kokkuhoiupoliitika mõjutab enim just vaeseid ja keskklassi inimesi. Seda eriti Euroopas.
Ülemaailmsed korporatsioonid Aafrikas vähendavad vaesusega võitlemiseks minevaid valitsuste
ressursse. Maksudest ja hüvedest hiilivad nad kõrvale. USA-s suureneb aja jooksul üha enam
rikaste sissetulek.
Demokraatlikus inimühiskonnas on vähemusel alati palju vähem jõudu kui enamusel ja seetõttu
saabki otsustavaks just enamuse tahe oma suure jõu tõttu, mitte aga suurema tarkuse pärast. Rumal
jõud on kõige ohtlikum jõud maailmas. Enamuse tarkus ei pruugi alati olla parem vähemuse omast.
Peale inimühiskonna elukorralduse ebaõigluse on suureks probleemiks maailmas ka veel inimese
dendents loomalikusele. Ka selle kohta on tehtud palju teaduslikku uurimustöid. Selle teema peal
peatume järgnevalt aga palju pikemalt.
Maaväliseid tsivilisatsioone on Universumis üsna palju. Universumis on olemas tuhandeid
planeete, kus pulbitseb elu. Kui aga tulnukad lendavad Maale ja inimesed näevad elu mujal
Universumis, siis tuleb rohkem esile inimese tõeline loomus. Inimesed hakkavad paremini
arusaama oma tõelisest olemusest. Maaväliste tsivilisatsioonide keskel ilmneb inimese tegelik
olemus. Paljud inimühiskonna probleemid omandavad siis hoopis teistsuguse tähenduse. Kuid
missugune olemus siis avaldub, seda me nüüd kohe lähemalt vaatama hakkamegi. Järgnevalt
vaatame seda, et milles avaldub inimese loomalik loomus. Tegemist on inimese sellise olemusega,
mida on paljudel inimestel raske tunnistada. Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei
48