Maailmataju 4.1

võimed. Näiteks kreeka müütides esinev isik nimega Orpheus. Enamasti pajatavad müüdid, et
muusika on jumalikku päritoluga. Sellele leiame tõestust ka keelte ajalugu uurides. Näiteks ladina
verb ''canto'' ( mis tähendab ''laulan'' ) tähendas alguses ''loitsin'', ''nõiun'', ''võlun''. Laulmise kohta
käivat omaette sõna puudub keeltes väga sageli. Selline asjaolu viitab sellele, et laulmisel ja
inimkõnel ei tehtud vahet. Need on kui samased suhtlusvormid. Näiteks eestlased mitte ei laulnud
oma laule, vaid nad ''ütlesid'' oma laule. Ladinakeelne sõna ''dico'' ( mis tähendab ''ütlen'', ''kõnelen''
) tähendas keskajal just laulmist. Muusika abiga väljendab inimene oma tundeid ja muusika abil
püütakse ka neid esile kutsuda. Kütid ja sõdurid on hirmu eemale peletamiseks ja vapruse
näitamiseks laulnud, tantsinud ja mänginud pille. Tants ja muusika on väljendanud peaaegu alati
inimese just õrnimaid tundeid. Näiteks muusika ja tants aitab inimesi erootiliselt üksteisele
lähendada, aitab luua armastust ja esile tõsta inimestes sümpaatia. Muusika hõlmab inimese sellist
vaimset poolt, mida sõnad kirjeldada ei suuda. Nii mõjutab muusika inimese hinge sügavamalt kui
sõnad seda ulatavad. Ka meelelahutusmuusika mõjutab inimese vaimu, mis igapäeva elus rakendust
ei leia ja sisemise tasakaalu saavutamiseks väljapääsu otsivad. Muusikat on peetud rituaalse
suhtlemise keeleks. Selline käsitlus teeb aga inimestevahelise suhtlemise rituaaliks. Läbi selle
inimesed väljendavad ja avastavad ennast, tajutakse enda sügavamat olemust ja käitumise põhjusi.
Inimesed suhestuvad ennast Universumiga ja ka teiste inimestega.
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Aafrika oli esimene maa, kus hakkasid arenema ja kasvama inimese eellased. Nad elasid seal
umbes kuus miljonit aastat. Selle aja sees ei ole 3,4 miljoni aasta jooksul leitud mitte ühtegi leiutist
või kunstitaiest. Kuid siis järsku peale seda müstilist perioodi on leitud maast kive, mis oli lõigatud
teravaks. See on praeguse aja kõige varasem teadaolev leiutis, mida hominiidid kasutasid 1,6
miljonit aastat.
Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme.
Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid
liike nimetatakse australopiteekideks. Sõna „australopiteek“ tuleb ladina ja kreeka keelest ( mis on
„ladinapärastatud“ ) ja see tähendab lõunapoolseid ahve. Australopiteegid olidki inimese ürgsed
ahvitaolised eellased, kes olid üsna lühikest kasvu ja kes juba kõndisid kahel jalal. Australopiteegid
elasid osaliselt veel koos esimeste inimestega umbes 4,5 – 1,1 miljonit aastat tagasi.
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav
inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt
liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad
sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes
oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo
erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus
välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli
sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm
pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
omane keel ja kõne aga nendel puudusid.
„Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali
inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.
Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha
tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja
sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa
16