Maailmataju 4.1

seostesüsteeme, mis omakorda loovad uusi seostesüsteeme jne. Näiteks üks seoste grupp võib olla
ühe suurema seoste grupi osa, mis on sellega muidugi seotud. Kuid see suurem seoste grupp võib
olla omakorda millegi veel suurema seoste grupi osa jne. Selliseid seostesüsteeme võib olla isegi
tuhandeid. Seega ka seosed loovad omakorda süsteeme. Toome välja ühe analoogia, et asja olemust
paremini mõista. Analüüsime näiteks tähistaevast. Seal me näeme tähti, kui tegemist on õhtuse ja
pilvitu taevaga. Kuid tähed moodustavad kosmoses tähtedesüsteeme, mida nimetatakse
galaktikateks. Galaktikad moodustavad omakorda galaktikate parvi ja need veel omakorda
superparvi. Sellise süsteemse ehitusega on üles ehitatud ka inimese närvisüsteem. Kuid
närvitegevuse korral on need kõik omavahel ka ühenduses.
Neuronite aksonid ja dendriidid moodustavad keerulisi närvivõrgustikke. Nad ühendavad omavahel
neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku
suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit,
siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja seetõttu
on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon
liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või
aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk
rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja
funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodulstruktuur.
Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funktsioonid.
Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa
60 000-ni.
Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seosed.
Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus
madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel
juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab
palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse.
See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on
seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja
erinevaid funktsioone.
Nüüd vaatleme ühte konkreetset närvisüsteemi osa. Oletame, et meil on kaks neuronit. Üks neron
on seoses ühe teise neuroniga ja see teine neuron on seoses veel omakorda paljude teiste neuronitega
( ühekorraga ). Kui esimene neuron on seoses selle teise neuroniga, siis põhimõtteliselt on ta
ka seoses samaaegselt nende paljude teiste neuronitega. Olgugi, et ta ei ole otseselt seotud nende
teiste neuronitega. Ta on otseses seoses ainult selle teise neuroniga. Vaata jooniseid. Eespool väljatoodud
teooriatel on neuroteaduslikud alused. Seosed ei ole juhuslikult laiali üle kogu närvisüsteemi.
Ka nendel on olemas oma kindel struktuur.
Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste
neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga.
9