Maailmataju 4.1

tegelikult ka nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadusele on paranähtused küll
üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on nagu „kõiketeadja“, mitte praegusel
arengutasemel olev inimteadus. Näiteks keskaja inimesele oleks ju ka õhusõidukite eksisteerimine
üleloomulik nähtus, kui tal õnnestuks nendes masinates lennata. Tolle aja tehniline tase oli lihtsalt
võrreldamatu 21. sajandi tehnika tasemega.
1.8 Inimloomuse tegelikud tahud
„Maa evolutsioon on areng piina,
kurbuse, patu, kannatuse ja füüsilise
surma illusiooni kaudu.“
UFO
Tänapäeva inimühiskonna üldise õiguslikku elukorralduse kohta on tehtud palju teaduslikku
uurimustöid. Loogiline on eeldada, et selline inimühiskond, mis esineb tänapäeval, on arenenud
pika evolutsiooni käigus ja seega näitab ka praegune inimühiskond üldises mõttes minevikus
esinenud õiguslikke elukorraldusi. Inimühiskonna üldist õiguslikku elukorraldust näitab näiteks
ühes uurimustöös tehtud järeldused ( CICD kolledži õpilase Mery Kodavere uurimustöö ), mida
järgnevalt esitame.
Igal aastal sureb toidu kätte 2,6 miljonit last, kes ei ole elanud kauem kui 5 aastat.
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud.
Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga
rikkumisena.
Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku
on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40% on sellest (
maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit
inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil
inimesel kokku.
Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks
arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti.
Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine
kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas.
Raha, mida oleks pidanud kulutama hariduse ja meditsiini peale, kasutatakse aga hoopis riikide
sõja pidamiseks. Maailmas on 121 miljonit last hariduseta ja maailmas elab umbes 1,1 miljardit last,
kes elavad väga suures vaesuses.
Maailma kaubanduses toimub ebavõrdne vahetus. See tähendab seda, et rikkad maailma maad
müüvad oma enda odavaid tooteid kallimalt maha ja samas ostavad kalleid tooteid odavamalt.
Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal alkoholi
tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri loomiseks üldse vaja läks.
Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri relvade,
nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad,
kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et
seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks.
Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus
on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed,
tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat.
47