Maailmataju 4.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
inimese tundmust olla oma kehas põhineb meelte ja taju vahel oleval visuaalsest perspektiivist ja<br />
koordinatsioonist. Kuid Peter Brugger oli siiski ka kindel selles, et nendes katsetes ei ilmnenud<br />
täielikku kehast eraldumist, mille korral oleksid katseisikud tundnud ennast täielikult eraldunud<br />
oma kehast. Laboritingimustes jõuti lihtsalt nendele väga lähedale.<br />
Olaf Blanke on märkinud ka seda, et kehavälised kogemused võivad tekkida mitmetes<br />
ajupiirkondades nagu näiteks aju temporaarsagara ja kiirusagara ühenduskohas. Seda on näidanud<br />
varasemad uuringud. Kuid taolised katsed näitavad seda, et missugused ajupiirkonnad ja<br />
ajufunktsioonid võivad tekitada kehaväliseid kogemusi ja kuidas ajus kujuneb välja inimese mina<br />
tunne.<br />
Aju töötleb igas sekundis väga suurt informatsiooni hulka. Aju oimusagara ja kiirusagara<br />
ühinemiskohas pannakse kokku tegelik ja ühtne pilt, väljaselekteerides infot, mis ei sobi pilti. Kuid<br />
teada on seda, et see ajupiirkond töötleb infot, mis annab inimesele arusaama oma kehast ja selle<br />
lokatsioonist ruumis. Oleks väga loogiline järeldus see, et selle piirkonna kahjustumise või<br />
väärtöötlemise korral võivadki ilmneda kehavälised kogemused.<br />
Kehaväliseid kogemusi seletab Blanke poolt välja pakutud teooria ja surmalähedasi kogemusi<br />
püüavad seletada Kentucky Ülikooli teadlased. Kuid nendest teooriatest ei ole üldse abi, kui uurida<br />
näiteks Pam Reynoldsi juhtumit, mille korral esinevad need kaks nähtust seotult koos. Näiteks Pam<br />
Reynolds nägi ajusurma ajal enda keha väljaspoolt. Kuidas on selline asi võimalik? Ajutüves ilmnev<br />
unenägu võib olla surmalähedane kogemus, kuid ajutüvi ei töötle kehaväliseid kogemusi, mille<br />
ajupiirkond oli funktsioneerimisest lakanud. Aju ei saa siiski olla surnud, et töödelda selliseid<br />
nähtusi, mis tekivad ajutüve poolt tekitatud REM-unes. On selge, et kaks välja pakutud teooriat ei<br />
suuda siiski seletada surmalähedaste kogemuste olemust.<br />
Kontakt maavälise tsivilisatsiooniga<br />
Surmalähedaste kogemuste korral esineb peale meditsiinilise probleemi ( kehast väljumise<br />
neuroteaduslik seletus ) ka veel sellise probleemi aspekt, et kui suudetakse tõepoolest tõestada SLKde<br />
fenomeni tegelikku eksisteerimist, siis põhimõtteliselt on tõestatud ka inimese elu jätkumine<br />
pärast (aju)surma. See tähendab aga ka seda, et kõik surnud inimesed, kes kunagi planeet Maal on<br />
elanud, tegelikult „kusagil“ veel kehavälises olekus elavad. Küsimus seisnebki selles, et miks need<br />
“surnud inimesed” siis meiega ( ehk elavatega ) kontakti ei võta? Ja millises maailmas nad kõik siis<br />
ka elavad? Võib olla nad ongi „meiega“ kontakti astunud, kuid sellisel moel, mida me oodata ei<br />
oskakski. Näiteks võivad „nendega“ suhelda selgeltnägijad ehk sensitiivid, mille korral omab<br />
inimene sellist informatsiooni, mida ta muidu mitte mingisuguste vahenditega teada ei saaks. Need<br />
„erilised inimesed“ ise väidavad, et informatsiooni annavad neile surnute inimeste „hinged“ ehk<br />
kehast väljunud inimesed, kelle „füüsilised“ kehad on kahjuks juba surnud. SLK-de juhtumite<br />
korral nähaksegi inimeste surnuid sugulasi ja sõpru. SLK-de korral ei ole tegemist ju ainult lihtsalt<br />
inimese teadvuse eraldumisega füüsilisest kehast. Peale surnute nähakse ka mingisugust tunnelit (<br />
sissekäiku ). Tõenäoliselt on need aegruumi tunnelid, mis on kirjeldatavad ka üldrelatiivsusteooria<br />
võrranditega. Selliste tunnelite olemasolu on ajas rändamise teooria poolt tõestatud. Need tunnelid<br />
vahendavad kehade teleportatsiooni. Kui neid SLK-de korral nähakse, siis SLK tõestamise korral on<br />
tõendust leidnud ka nende tunnelite olemasolu. Kuid need aegruumi tunnelid “viivad ju neid<br />
surnuid inimesi planeet Maalt kusagile eemale”, sest tunneleid kasutatakse ainult väga kaugeid<br />
vahemaid läbides – näiteks galaktikate vahelisteks rändudeks. Kõigest sellest järeldubki see, et<br />
pärast surma läheb inimene maavälisesse tsivilisatsiooni “elama”. Kuhu siis mujale ikka saab<br />
minna? See kõik järeldub ainult siis, kui suudetakse SLK fenomeni olemasolu tõestada. Kuid selline<br />
avastus aga viiks ilmselt inimkonna kultuuri šokini, sest taoline avastus lükkaks ümber peaaegu<br />
kogu tänapäevase teadusliku maailmapildi. Kui suudetakse teaduslikult tõestada SLK-de<br />
eksisteerimine, siis on võimalik järeldada ka maaväliste olendite ehk tulnukate olemasolu. Kuid<br />
probleem seisneb selles, et miks need katsed ( tõestamaks SLK-de olemasolu ) ei õnnestu? Teaduse<br />
üheks suurimaks eelduseks on see, et ta peab põhinema empiirilistel ( kogemuslikel ) tõendustel ja<br />
91
Change language