Maailmataju 4.1

tõesti teleportreeruvad ajas ja ruumis, kuid see põhjustab ju osakeste lainelisi omadusi ehk osake
käitub kui laine. Seetõttu võib aegruumis liikuvat osakest kujutada lainepaketina ehk lokaliseeritud
lainena, mis kujutab endast mitme või lõputu siinuselise laine superpositsiooni. See tähendab ka
seda, et osakese lainepakett kannab endas impulsi ja energiat ning selle lainepaketi levimiskiirust
näitab laine rühmakiirus, mis ongi võrdne ka osakese reaalse liikumiskiirusega. Ja see allub juba
täielikult relatiivsusteooria põhinõuetele. Osakesed järgivad relativistliku mehaanika seadusi.
Näiteks relativistliku dünaamika põhivõrrand on E 2 =c 2 p 2 +m 0 2 c 4 . Kasutades kvantmehaanikas
tuntud osakese energia ja impulsi avaldisi
on relativistliku dünaamika põhivõrrandist tuletatud relativistliku kvantmehaanika üks
põhivõrrandeid:
=
=
=
Kui aga kasutame d-Alambert´i operaatorit
=△ =
ehk lihtsalt d´Alambert´i ja võtame dimensiooniks h=c=1, siis saamegi Klein-Gordon´i võrrandi:
=
Elektroni relativistlik võrrand saadakse Cliffordi algebra ja Pauli maatriksite arvutuste tulemusena
Dirac´i võrrandist:
+ =
Kui kiirused on väga suured, siis osakesed muunduvad üksteiseks.
Plancki konstant
Plancki konstant h on kvantmehaanikas väga oluline parameeter, sest ilma selleta ei saa teha
mitte ühtegi matemaatilist arvutust kvantmehaanikas. Ka valguse kiirus c oli samuti määrava
tähtsusega relatiivsusteoorias. Seepärast on oluline näidata seda, et mis see konstant on ja kust see
füüsikast välja tuleb. Esimest korda tuleb Plancki konstant h välja tegelikult hoopis Plancki
valemis:
= =
A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga
= =
103