Maailmataju 4.1

=
(
Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 119522,8 korda aeglasemalt kui paigalseisval
kosmoselaeval Y. Kui kosmoselaeval X on möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud
juba 327,45990 aastat. Kui aga kosmoselaeval X on möödunud ainult 0,10077569 päeva ( see teeb
ligikaudu 2,41861 tundi ), siis kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat. See tähendab seda, et
kosmoselaev X läbib 3,1199041 * 10 17 m vahemaa ruumis ainult 0,10077569 päevaga ehk ligikaudu
2,41861 tunniga ( see on kosmoselaeva X omaaeg ), kuid kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat
( see on kosmoselaeva Y omaaeg ). Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaeval
X veelgi enam lühenenud.
Nüüd aga oletame seda, et kosmoselaev X liigub konstantse kiirusega v = c – d ja d = 0,001 m/s
ehk v = 299 792 457,999 m/s. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks:
=
(
Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 316228,53 korda aeglasemalt kui paigalseisval
kosmoselaeval Y. Kui kosmoselaeval X on möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud
juba 866,379 aastat. Kui aga kosmoselaeval X on möödunud ainult 0,0380895 päeva, siis
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat. Kosmoselaev X läbib 3,1199041 * 10 17 m vahemaa
ruumis ainult 0,0381 päevaga ehk ligikaudu 1 tunniga ( see on kosmoselaeva X omaaeg ), kuid
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aastat ( see on kosmoselaeva Y omaaeg ). Teekonna aeg ühest
ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaevale X veelgi lühenenud.
Valemis
näitab ε seda, et mitu korda käivad liikuvad kellad aeglasemalt paigalseisvatest kelladest. Viimasest
seosest ongi näha seda, et mida väiksem on d väärtus, seda palju suurem peab olema ε väärtus.
Näiteks kui d on „lõpmata väike“ ( d → 0, d ≠ 0 ), siis ε peab olema „lõpmata suur“. Sellisel juhul
on kosmoselaeva X suhtes kosmoselaeva Y aeg lõpmata kiirenenud. Kosmoselaeva Y suhtes on
kosmoselaeva X aeg lõpmata aeglenenud. See tähendab ka seda, et 3,1199041 * 10 17 m vahemaad
ruumis ( kahe ruumipunkti vahelise kauguse ) läbib kosmoselaev X lõpmata väikese ajaga (
omaajaga ). Kui aga keha liigub ühest ruumipunktist teise lõpmata väikese ajaperioodi jooksul, siis
tegemist ongi juba teleportatsiooni ilmnemisega.
Aja lõpmata aeglenemist võib mõista kui aja peatumist ehk aja „kadumist“. Selline asjaolu
ilmneb ainult mustade aukude ( taevakehade ) tsentrites ja valguse kiirusega liikumisel ( või selle
„ületamisel“ ). Järelikult aja kadumise korral kehad teleportreeruvad. See on võimalik ainult
hyperruumis, sest seal ei ole aega ( ega ruumi ).
Kosmoselaevade X ja Y aegade erinevusi tingib tegelikult kaks asjaolu, mida peab arvestama:
aja aeglenemine ( või aja kiirenemine ) ja kosmoselaevade „omaaegade kestvus“. Kui üks neist
kahest asjaolust on võrdne nulliga ( s.t. aja lõpmatu aeglenemine või kiirenemine; või omaaja
puudumine ), siis kosmoselaevade X ja Y aegade erinevusi ei teki.
Kõik eelnev oli inertse massi korral, sest liikuv kosmoselaev on kui „inertne mass“. Järelikult
60