Maailmataju 4.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
suurte mõõtmeteni annab väga hea tunnetuse erinevate objektide ja ka maailma tegelikest<br />
ruumilistest ulatustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes<br />
ümbritsevaga. Analoogiliselt on võimalik tajuda ka kogu Universumi ruumilist ulatust ja seeläbi<br />
inimese väiksust selles.<br />
Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt<br />
kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine.<br />
Aatomite läbimõõt on umbes 10 -10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab<br />
seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse<br />
„aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad<br />
tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10 -15 meetrit. Elektronid on<br />
ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on<br />
natuke nendest väiksemad – umbes 10 -16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi<br />
igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama<br />
miljardeid kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda<br />
suurem ( umbes 10 7 meetrit ) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda<br />
suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest<br />
tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest.<br />
Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 10 16 meetrit ehk 10 13 kilomeetrit.<br />
Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse. Seetõttu<br />
kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus<br />
läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis ( kosmos ongi põhiliselt vaakum ) on<br />
ligikaudu 300 000 km/s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 10 13 kilo- meetrit. Meie<br />
Päikesesüsteemi läbimõõt on seega peaaegu üks valgusaasta. Päikesesüsteem asub ühe<br />
suure tähesüsteemi sees, mille nimeks on Linnutee galaktika. See on ligikaudu 100 000<br />
korda suurem kui kogu meie Päikesesüsteem. Kuid ka meie galaktika ei triivi mööda<br />
ilmaruumi päris üksinda. Seda teeb ta koos teiste galaktikatega ja need galaktikad<br />
moodustavad kokku juba galaktika parve. Sinna kuulub ka meie Galaktika ja kokku on<br />
neid umbes 50. Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate<br />
superparved. Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes<br />
100-ga korrutame. Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi<br />
valgusaasta kaugusel. Selline „kõige suurem“ kaugus võrdub 10 26 meetri- ga. Kõige<br />
väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava<br />
piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10 -16 meetrist<br />
kuni 10 26 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit<br />
miljonit miljonit miljonit ( ehk 10 42 ) korda suurem kui kõige väiksem osake.<br />
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb<br />
omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub<br />
meie Päike ( seega kogu Päikesesüsteem ) Linnutee galaktika kahe spiraalharu vahel:<br />
seesmise, Orioni haru ja välimise, Perseuse haru vahel. Orioni haru asub Orioni tähtkuju<br />
suunas. Linnutee Galaktika enda läbimõõt on umbes 30 kpc ja umbes 700 kpc kaugusel<br />
Linnuteest asub Andromeeda udukogu. Linnutee, Andromeeda ja veel umbes<br />
paarkümmend galaktikat moodustavad ühe suurema süsteemi ehk galaktikate parve, mida<br />
nimetatakse Kohalikuks Grupiks ehk Kohalikuks Galaktikarühmaks, milles on suhteliselt<br />
vähe galaktikaid. Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on<br />
umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust<br />
Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas<br />
vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal – nimelt Berenike Juuste<br />
tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem.<br />
Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. Näiteks Coma parv<br />
on peaaegu kerakujuline, kuid seevastu meie Kohalik Galaktikarühm ja Virgo Parv on<br />
14
Change language