Maailmataju 4.1

More documents

Recommendations

Info

ta nimetab originaalsuseks. Potentsiaalseid loovaid inimesi on tegelikult üsna palju, kuid vähe on neid inimesi, kes reaalselt ka uusi asju välja mõtlevad. Sellest järeldab Eysenck seda, et loovus kui saavutus on paljude tegurite korrutis. Vastavad tegurid on isiksuseomadused, kognitiivsed tegurid ja keskkonnategurid. Kognitiivsete tegurite korral on oluline teadmiste saamine. Niisamuti ka inimesele õpetavatel teadmistel või oskustel. Inimene õpib enamasti meistrite juhendamise all. Hariduslikud tegurid käsitletakse keskkonnategurite alla eraldi rühmana. Loovus on peale isiku tegevuse tulemuse ka sotsiaalse süsteemi otsus isiku tegevuse tulemuse kohta. Sellest lähtub oma loovuskäsitluses just Mihaly Csikszentmihaly. Inimese loovus ilmneb siis, kui tegevuse protsess on süsteemne. Loovus toimib üksikisiku, välja ning valdkonna kaudu. Üksikisik kasutab loomisel informatsiooni. Kuid kasutatav info võib olla olemas juba enne kasutatava sündi. Informatsioon esineb kultuurisümbolite süsteemis ja antud valdkonna märgisüsteemis. Inimese loovus avaldub siis, kui tal on võimalus vastava valdkonna juurde ligi pääseda. Näiteks vastava valdkonna kättesaamine on oluline just õppimisel. Näiteks õppimise võimalused, õpetamise tase ja meetodid, raamatute, arvutivõrgu, muuseumide, kultuurisündmuste ja muude ligipääsetavus. Kuid teadmiste ja informatsiooni saamine mingi vastava valdkonna jaoks võib olla ka piiratud. Näiteks kui mingi vastava valdkonna teabe esineb ainult vähestes allikates. See aga ei võimalda tekitada uusi teadmisi ja piirab tingimusi, mille korral inimesel avalduks loovad võimed. Välja all mõeldakse mingi teatud välja üksikeksperte või sotsiaalset organisatsiooni. Nemad anaüüsivad loovaid tulemusi, kuid seda siis vastavate kriteeriumite alusel. Nemad anaüüsivad ja kontrollivad inimeste poolt välja toodud uusi ideid. Neid nimetatakse ekspertideks. Neil on võimalus mõjutada vastava välja ehitust. Näiteks kunstis mõjutavad nad kunstikriitikuid. Eksperdid on isikud. Välja poolt kontrollitud mingi idee jõudmiseks laiale ''publikule'' kulub selleks aastaid. Näiteks uued ideed tulevad nähtavale teatmeteostes. Kuid väli peab olema ka valmis uudseid ideid vastu võtma. See aga sõltub kolmest peamisest asjaolust. Näiteks välja reeglid peavad aktsepteerima uuendusi, ühiskonna huvist ja peab olema vastava valdkonna reeglite ja teiste institutsioonide suhtes iseseisev. Inimese loovuse avaldumist toetab valdkondade spetsialistide koolitamine ja omakorda spetsialistide enesetäiendamine. Ühiskonnas esinev loovus ja selle esinemissagedus sõltub peamiselt ühiskonna jõukusest. Näiteks jõukas ühiskond võimaldab potentsiaalsele loovale inimesele selliseid asju, mida vähem jõukas ühiskond tagada ei suuda. Näiteks laiema spetsialiseerumise, teabe ligipääsetavuse, erinevaid teadusliku eksperimenteerimise võimalusi, töövahendite parema kvaliteedi ja kõgema töötasu eest. Jõukal ühiskonnal on suur mõju inimese loovusele ja seda veel läbi mitme põlvkonna. Näiteks rikas ühiskond võimaldab endale luua koole, ülikoole, erinevaid teadus- ja kultuuriasutusi jne jne. Antud juhul käsitletakse valdkonda informatsioonina, mis on erinevate ekspertide poolt anaüüsitud. Nad selekteerivad ja tunnustavad teatud informatsioone. Antud valdkond lihtsalt säilitab informatsiooni, mis on kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele. Vastava valdkonna ligipääsetavus mõjutab uudsete ideede aktsepteerimist ja kasutamist. Mõjutada võib saada ka vastava valdkonna prioriteetsus ja autonoomsus kultuuriruumis. Üksikisik võib olla igas vanuses inimene. Inimene võib teha mingis valdkonnas uuendusi, kui ta on vastava ala info omandanud. Uued ideed esinevad inimese teisiti mõtlemisel ja tegevusel. Kuid uusi ideid analüüsivad ja kontrollivad välja liikmed ehk eksperdid, kes siis piisavalt hea uuenduse ka vastava valdkonnaga kokku liidab. Kui inimene ei saa ligi teatud infole, siis on tal piiratud mingi uuenduse loomine. Kuid uuenduste loomine sõltub kolmest peamisest asjaolust: inimese isiksuse omadustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest. Näiteks hea majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimesel on suur võimalus saada head haridust, omandada erinevate valdkondade informatsioone. Kuid nende kolme teguri hulka kuulub ka veel neljas tegur – inimese sotsiaalsed sidemed teiste inimestega. Seda siis isiklikul tasandil või tööalaselt. See võimaldab uute ideede väärtustamist antud välja ekspertide poolt. Loov mõtlemine esineb loomisfaasis olevas kognitiivses protsessis. Loovat mõtlemist on püütud määratleda just kognitiivse protsessina. Loov mõtlemine võimaldab luua uusi ideid, tooteid, seadmeid või kunstiteoseid. Loov mõtlemine sisaldab näiteks inimese mõtlemise paindlikkust ja originaalsust, probleemi tunnetust ja mõtete voolavust. Loov mõistus tunnetab, et olemasolevates 24
informatsioonides on puudused. Mõtete voolavuse korral suudab inimene koondada kiiresti informatsiooni, taas luua mälusse imbunud teadmisi ja välja tuua assotsiatsioone. Kuid mõtete originaalsus esineb siis, kui leitakse uusi seoseid, mida varem pole esinenud. Luuakse uusi ideid ja leitakse probleemidele lahendusi. Vahel tuuakse välja vanu ideid hoopis uues vormis. Mõtlemise paindlikkus seisneb selles, et suudetakse luua uusi ideid erinevatest aine- ja tegevusvaldkondadest. Kuid heaks loovaks mõtlemiseks on vaja ka häid vaimseid võimeid. Palju tuletatakse meelde mällu imbunud informatsioone ja kogemusi. Teadmisi suudetakse piisavalt analüüsida ja omavahel võrrelda. Looval inimesel peab olema mõtlemise originaalsust tagavat võimet. Enamasti suudab loov mõtleja leida varem esinemata seoseid olemasolevatest kogemustest, teadmistest ja faktidest. Looval inimesel on olemas võtted selleks, et kuidas luua uusi ideid. Tal on olemas kogemus seda kasutada. ( Heinla, Eda ) 25
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju I Autor: Mar
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Joonis 2 Universumi füüsika, ideo
Page 7 and 8:
Järgnevalt vaatame lähemalt seda,
Page 9 and 10:
nähtuste füüsikalisest olemusest
Page 11 and 12:
Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõ
Page 13 and 14:
vastuollu. Ja mis kõige tähtsam -
Page 15 and 16:
enam teid, teie nõdrausulised. Är
Page 17 and 18:
Joonis 11 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 19 and 20:
siis, kui tulnukad ise oma teod ini
Page 21 and 22:
Joonis 13 Põhjuse ja tagajärje s
Page 23 and 24:
lõpuks sellisele arengutasemele, m
Page 25 and 26:
Joonis 18 Evolutsioonilised protses
Page 27 and 28:
juhtumitest täiesti avalikult. Tal
Page 29 and 30:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 31 and 32:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 33 and 34:
uumipunkti vaheline kaugus võrdub
Page 35 and 36:
line kaugus väheneb. Augu tsentris
Page 37 and 38:
Resümee Käesolevas töös uuritak
Page 39 and 40:
2.8 AJAPARADOKSID .................
Page 41 and 42:
Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates fü
Page 43 and 44:
mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja
Page 45 and 46:
Seda, et igal ajahetkel on oma ruum
Page 47 and 48:
siis see köök ( nagu ka kõik ül
Page 49 and 50:
liikuma ruumis, mis jääb meile pi
Page 51 and 52:
Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
Page 53 and 54:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 55 and 56:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 57 and 58:
siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
Page 59 and 60:
= Nendest lähtuvalt saame järgmis
Page 61 and 62:
= ( Võrrandi esimesel poolel tuleb
Page 63 and 64:
1.1.7.4 Klassikaline ja relativistl
Page 65 and 66:
Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
Page 67 and 68:
Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
Page 69 and 70:
Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
Page 71 and 72:
= 1.1.7.4.2 Universumi meetriline p
Page 73 and 74:
aegruumi kõverdus. Võtame Univers
Page 75 and 76:
= Need on ühed kõige elementaarse
Page 77 and 78:
Joonis 20 Universum paisub kahes su
Page 79 and 80:
miljardit galaktikat. Sellest tulen
Page 81 and 82:
= siis saame esimesest võrrandist
Page 83 and 84:
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
Page 85 and 86:
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
Page 87 and 88:
Kui aegruumi auk suureneb, siis toi
Page 89 and 90:
See raadius näitabki aegruumi augu
Page 91 and 92:
1.2.4 Teepikkused lühenevad kõver
Page 93 and 94:
1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalis
Page 95 and 96:
= ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
Page 97 and 98:
= = Sellepärast, et v = c. Need v
Page 99 and 100:
1.3 Relatiivsusteooria ajas rändam
Page 101 and 102:
Alguses ( t = 0 ) olid keha koordin
Page 103 and 104:
= nimetatakse kinemaatiliseks tegur
Page 105 and 106:
= Seega reisi teekond on reisijatel
Page 107 and 108:
Punkt P` liigub koordinaadistikus T
Page 109 and 110:
ning vastavalt w´´+ v ja + vahel.
Page 111 and 112:
Teame relativistlikku massi võrran
Page 113 and 114:
= Maa massi M M saab kätte just vi
Page 115 and 116:
= + + + + on võimalik võrrand vii
Page 117 and 118:
Viimase seose paremale poolele anna
Page 119 and 120:
esitust reeperformalismis ehk tetra
Page 121 and 122:
= = = = = = 2-ruumi Riemanni-Christ
Page 123 and 124:
Schwarzschildi meetrikaks. Kui aga
Page 125 and 126:
1.4 Kvantmehaanika ajas rändamise
Page 127 and 128:
läbib valgus vaakumis ühe sekundi
Page 129 and 130:
Kuna osakese lainepikkuse λ avaldi
Page 131 and 132:
Joonis 37 Tõenäosus ainult teatud
Page 133 and 134:
kvantmehaanika teleportatsioonilist
Page 135 and 136:
Joonis 39 Elektronide difraktsioon.
Page 137 and 138:
= = Relatiivsusteooriast on teada e
Page 139 and 140:
Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h
Page 141 and 142:
( = Viimane seos näitab, et ka Fou
Page 143 and 144:
= ac s( = = ac s( = Saadud võrrand
Page 145 and 146:
koordinaatidest ja ajast, kui on te
Page 147 and 148:
koordinaatidest ja ajast, kui on te
Page 149 and 150:
illusioon, mis tuleneb hyperruumi e
Page 151 and 152:
Asja paremaks mõistmiseks toome v
Page 153 and 154:
millest järeldub + + + = ehk + + +
Page 155 and 156:
eksisteerivad ikka veel, kuid lihts
Page 157 and 158:
ole olemas. „Olematus“ ongi kog
Page 159 and 160:
3 Ajas rändamise tehnilise teostus
Page 161 and 162:
on tegelikult tuttav juba eespoolt:
Page 163 and 164:
on võrdne kera elektrimahtuvusega
Page 165 and 166:
nüüd on näha seda ka matemaatili
Page 167 and 168:
Joonis 46 Inimese keha elektriseeru
Page 169 and 170:
n = 10 28 ...10 29 m -3 ( 10 22 ...
Page 171 and 172:
Joonis 48 Negatiivse ja positiivse
Page 173 and 174:
Tulemused Antud töö tulemus on ja
Page 175 and 176:
140
Page 177 and 178:
SISUKORD 2 Teadvuse teooria .......
Page 179 and 180:
olemuse mõistmisega. 1.2 Aju virtu
Page 181 and 182:
kindlad. Kuid on olemas aspekte, mi
Page 183 and 184:
1.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
Page 185 and 186:
küll ärkvel, kuid kuulevad ja nä
Page 187 and 188:
2 Teadvuse neurofüüsika 2.1 Teadv
Page 189 and 190:
motiveeritust ja edasipüüdlikust;
Page 191 and 192:
uumis tänu helide peegelduste jär
Page 193 and 194:
2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese
Page 195 and 196:
väljapool. Näiteks alateadvus nin
Page 197 and 198:
prefrontaalne korteks olla teadvuse
Page 199 and 200:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 201 and 202:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 203 and 204:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 205 and 206:
võimeline endale looma kinesteetil
Page 207 and 208:
2.4 Analoogiline meetod Verbaalne j
Page 209 and 210:
2. Nii jää, vesi kui ka veeaur ko
Page 211 and 212:
4 Aegruumi taju 4.1 Sissejuhatus Ab
Page 213 and 214:
suurte mõõtmeteni annab väga hea
Page 215 and 216:
how-long-did-observable-universe-ta
Page 217 and 218:
harrastatakse seda hobi salaja. Kui
Page 219 and 220:
järgnevad kiiresti üksteisele rid
Page 221 and 222:
tunnetust ei teki, küll aga võib
Page 223 and 224:
teks ja arvamusteks. Inimesed otsiv
Page 225 and 226:
kuidas illusionisti näiliselt maag
Page 227 and 228:
esimene füüsikateooria oli füüs
Page 229 and 230:
Inimese reaalsustaju ei suuda neid
Page 231 and 232:
võtmega, millega avatakse muidu k
Page 233 and 234:
selles ei ole võimalik kahelda. S
Page 235 and 236:
tähendab seda, et erinevatel inime
Page 237 and 238:
7 Ülim eufooria, ekstaas ja armast
Page 239 and 240:
päris üks ja sama. Seks on inimes
Page 241 and 242:
T-särki. Seda näitavad uuringud.
Page 243 and 244:
seksuaalne tung üle armastuseks. 7
Page 245 and 246:
järgijaid on umbes 2 miljardit. Kr
Page 247 and 248:
olles oli tal palju kordi rabavaid
Page 249 and 250:
ükskõik millise lähedal oleva in
Page 251 and 252:
Joonis 9 Esimesel fotol on kujutatu
Page 253 and 254:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 255 and 256:
kaasneb ka teadvuse muutumine. Tele
Page 257 and 258:
58
Page 259 and 260:
SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL
Page 261 and 262:
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 263 and 264:
tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 265 and 266:
teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 267 and 268:
lasus, nägin ma kaht isikut, kelle
Page 269 and 270:
aastatuhandeid tagasi alustatud gen
Page 271 and 272:
näiteks Jeesus löödi risti, Jose
Page 273 and 274:
välja Aafrikast umbes 100 000 aast
Page 275 and 276:
Liigi genofondi vananemise all mõe
Page 277 and 278:
tulnukate ja inimeste vahel on juba
Page 279 and 280:
Maailmataju ülitsivilisatsiooniteo
Page 281 and 282:
uurimustele ei ole mingisugusesse v
Page 283 and 284:
tulnukatest mõnevõrra Jumalikkuse
Page 285 and 286:
otsese sekkumisega. 1.5 Religioon r
Page 287 and 288:
käsku, mis on kirjas Piibli Esimes
Page 289 and 290:
„kastest niiskete õielehtedega
Page 291 and 292:
toodetavale erilisele ülitsivilisa
Page 293 and 294:
et kas sellega kaasneb nende loodud
Page 295 and 296:
usundites esinev tekstide mõistuk
Page 297 and 298:
tervitate ainult oma vendi, mida er
Page 299 and 300:
aga levinud eriti just UFO-juhtumid
Page 301 and 302:
ufoloogiast ( UFO - ingl k Unidenti
Page 303 and 304:
selline asjaolu tegelikult ei väli
Page 305 and 306:
Pauperiseeruma ehk vaesuma. Šveits
Page 307 and 308:
vastus sellele üsna rabav ja vastu
Page 309 and 310:
materiaalset külge. Ilusa ja tugev
Page 311 and 312:
avaldub see hästi filme vaadates v
Page 313 and 314:
Religioon väidab inimestele seda,
Page 315 and 316:
8. „Tulnukas lahangulaual“, „
Page 317 and 318:
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
Page 319 and 320:
mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
Page 321 and 322:
paikades olid omad geeniused. Näit
Page 323 and 324:
2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
Page 325 and 326:
Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
Page 327 and 328:
mis on paljudes testides kinnitust
Page 329 and 330:
vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
Page 331 and 332:
seletamise viisid ja nõuded ei ole
Page 333 and 334:
Ülitsivilisatsiooniteooria 76
Page 335 and 336:
samadest asjadest ), Hume, Mach. 4.
Page 337 and 338:
lööb ikkagi. Teadvuse ja psüühi
Page 339 and 340:
vaja teha midagi muud kui läheneda
Page 341 and 342:
vaatame järgmiselt skisofreeniasü
Page 343 and 344:
hooneid, võõraid ebamaiseid olend
Page 345 and 346:
õnnetust kliinilisse surma, siis p
Page 347 and 348:
funktsioone tagavaid kindlaid ajupi
Page 349 and 350:
selleks saab olla ainult inimese en
Page 351 and 352:
ütmi ajas. Väikesest klapist süd
Page 353 and 354:
http://elutark.delfi.ee/heateada/al
Page 355 and 356:
energiaks ) ja vastupidi. Valgus on
Page 357 and 358:
pöörlevad. Seepärast tekitavad p
Page 359 and 360:
Selleks, et inimene saaks rännata
Page 361 and 362: mikromeetrit on liikumiskiirus ainu
Page 363 and 364: on võimalik peatada, kui leitakse,
Page 365 and 366: aegruum kõverdunud lõpmatuseni, k
Page 367 and 368: sellest hoolimata eksisteerivad aeg
Page 369 and 370: tähendab seda, et teadvus ja psü
Page 371 and 372: Metakultuuridel on tähtis osa tsiv
Page 373 and 374: Seejärel oli neil võimalus ka oma
Page 375 and 376: koosnemata samal ajal aineosakestes
Page 377 and 378: Selliseid aegruumi tunneleid tuntak
Page 379 and 380: tootmise ja selle vahetamise palju
Page 381 and 382: mehaanilisi töömasinaid. Selles p
Page 383 and 384: energiakriis, mis on määravaks j
Page 385 and 386: eaalsust animeerida, teistega kommu
Page 387 and 388: mõlemad tsivilisatsioonid on omava
Page 389 and 390: 6 Multiversum
Page 391 and 392: 1 Multiversum Psühholoogid on sell
Page 393 and 394: Näiteks ajupiirkondade omavahelise
Page 395 and 396: meil tegemist siis kahe erineva inf
Page 397 and 398: seostesüsteeme, mis omakorda loova
Page 399 and 400: mõhnkehas, suureneb. Seda on veenv
Page 401 and 402: sed ei ole ülisuured. 3 Kunst ja k
Page 403 and 404: sajandil, mil ühiskonnas mõjus kl
Page 405 and 406: tujuka kliima muutustega ja raskema
Page 407 and 408: Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a
Page 409 and 410: mittegeneetilisel viisil. Sellise a
Page 411: asjades avalduvad inimese vaimsed o
show all

Maailmataju 4.1

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?