Maailmataju 4.1

sega. See ei ilmne otseselt nähtavast maailmast, vaid selline aegruum, mida tunneb relatiivsusteooria
( ja ka kvantmehaanika ), eksisteerib „selle väite peal“. Aeg oleks nagu liikuv.
Relatiivsusteoorias ühendatakse aeg ja ruum üheks tervikuks – aegruumiks. Kuid antud juhul liidetakse aja ja ruumile ( ehk
aegruumile ) ka liikumine. On olemas mõned nähtused, mis seda teha sunnivad. Näiteks aja aeglenemine. Miks me näeme aja
aeglenemist just kehade liikumiste ( nende kiiruste ) aeglenemises? Ja kui aeg on üldse peatunud, siis kehade liikumist üldse ei ole.
Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel? Aeg ja ruum ei saa olla teineteisest lahus – nii on ka
liikumisega. Aeg, ruum ja liikumine – need kolm „komponenti“ ei saa olla teineteisest lahus. Eespool me juba tõdesime seda, et aeg
( seega ka ruum ) on tõepoolest seotud liikumisega, kuid seda väga iseäralikul moel.
Kuigi hyperruumis ei eksisteeri aega ega ruumi ( nende dimensioonid võrduvad nulliga ), võime
hyperruumi sellegipoolest ettekujutada näiteks ühemõõtmelise ruumina. Liikudes selles edasi või
tagasi rändame ajas vastavalt tulevikku või minevikku ja seetõttu on aeg seal pigem
kahemõõtmeline. Kuid hyperruumi on võimalik ettekujutada ka kolmemõõtmelise ruumina, sest
sellesse on võimalik siseneda mistahes tavaruumi koordinaadi punktist ja kehad teleportreeruvad
„sealt“ mistahes tavaruumi punkti.
1.1.3 Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis
Kõikide kehade liikumised Universumis on suhtelised ehk relatiivsed. See tähendab seda, et
mistahes keha liikumist kirjeldatakse mingisuguse taustsüsteemi suhtes. Näiteks inimese liikumine
jõe peal sõitval laeva tekil on relatiivne ( sest inimese liikumine toimub laeva suhtes ), kuid laeva
liikumist ( koos reisijaga ) jõe kalda suhtes nimetatakse kaasaliikumiseks. Reisija liikumist jõe
kalda suhtes nimetatakse aga absoluutseks liikumiseks. Kui inimene liigub planeedil Maa
ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka
mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab
asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis
mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis
ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast
tagasi kööki on see köök läbinud juba sadu või isegi miljoneid kilomeetreid ruumis ( sõltuvalt
sellest kui kaua on kestnud köögist ära olek ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid
ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne jne. Miks see nii on, seda sellepärast et me kõik liigume
kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa Maa tiirlemisega
ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tuuma, Galaktika
liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad
Universumis liiguvad ( ainuüksi juba Universumi paisumise tõttu ).
Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma
kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed,
kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus
nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks
Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja
tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga
18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu
Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis
liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb.
Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust.
On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai varem
ära mainitud – kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta tagasi kööki,
11