Maailmataju 4.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kipuvad vastupidiselt reaalsetele sündmustele väga kiiresti ununema. Hilisemas elus ei mäleta<br />
inimene oma unenägudes kogetud elamusi peaaegu üldse või mäletatakse nendest väga vähe. Kuid<br />
vastupidiselt unenägudele mäletatakse surmalähedasi kogemusi aga väga selgelt ja veel väga kaua<br />
pärast nende sündmuste üleelamisi.<br />
Raamatus „Mõistatuslike nähtuste entsüklopeedia“ on esitatud palju pikemalt ja põhjalikumalt<br />
uurimusi selle kohta, et kas SLK-d on tõesti sureva aju viimased funktsioonid või leidub siiski<br />
tõendeid selle kohta, et inimese kehast väljumine ei olegi pelgalt aju illusioon. Seal on välja toodud<br />
palju põhjalikum analüüs juhtumitest, mille korral inimesed näevad asju, mil nad olid parajasti<br />
surnud. Ka käesolev teooria toetub paljuski just selle raamatu autorite esitatavatele andmetele ja<br />
analüüsile.<br />
Aju loodud kehavälised elamused<br />
SLK-sid on kogenud isegi maailma nimega teadlased. Näiteks neurokirurg Dr. Eben Alexander<br />
sattus 2008. aasta sügisel bakteriaalse põletiku tõttu koomasse. Tema aju üks osa ( korteks ) oli<br />
täielikult funktsioneerimise lakanud, kuid teised ajupiirkonnad töötasid endistviisi edasi. Teadvus<br />
on seotud just korteksi piirkonnaga ja SLK-sid on peetud just korteksi häireteks. Kuid Dr.<br />
Alexander ei oleks siiski saanud üldse midagi tunda, sest korteks oli täielikult funktsioneerimisest<br />
lakanud, mitte aga lihtsalt häirunud.<br />
Enamikes surmalähedaste kogemuste kirjeldustes on selgelt näha kombinatsiooni<br />
surmalähedastest ja kehavälistest kogemustest. Teadus on püüdnud seletada neid kahte aspekti<br />
eraldi, mitte aga seotult koos. Kuid näiteks Pam Reynoldsi juhtumi korral tekkisid need nähtused<br />
siiski koos. Aga kuidas ja miks? Seda ja kehaväliste kogemuste kunstlikku tekitamist on pikalt<br />
arutanud Villu Päärt oma 2007 aasta artikklites www.novaator.ee-s.<br />
Näiteks surmalähedastest kogemustest on ametliku statistika järgi kogenud lausa 18 protsenti<br />
südameinfarktisurmast pääsenud inimesed. Peab märkima seda, et inimese kliinilise surma ajal<br />
vahel ilmnevad surmalähedased kogemused, kuid vahel aga mitte. See tähendab seda, et igakord ei<br />
esine surmalähedased kogemused inimese kliinilises surmas. Religioonimaailmale ei ole<br />
surmalähedased kogemused sugugi midagi uut ja taunivat, kuid praeguse aja teadusele tundub keha<br />
ja vaimu dualism absurdsena ja vastuvõetamatu. Kuid teaduslik fakt on see, et ajusurmas ei ole<br />
inimene võimeline talletama mälestusi ja ka teadvusel olema, kuigi surmalähedaste kogemuste ajal<br />
seda tõesti esineb.<br />
Praegusel ajal peetakse üheks parimaks surmalähedase kogemuse seletavaks teooriaks USAs<br />
Kentucki Ülikoolis läbiviidud teaduslikku uuringut. Ülikooli uuringust selgus, et neid kummalisi<br />
nähtusi põhjustab inimese unehäire. See seisneb selles, et kliinilisse surma jõudes kestab inimese<br />
REM-une faas tegelikult edasi. Seetõttu ärkab inimese teadvus üles enne keha ja esinevad kehaga<br />
mitte seotud tunded ja hallutsinatsioonid. Selle teooria järgi on surmalähedane kogemus lihtsalt<br />
REM-uni, mis võib tekkida näiteks infarkti ajal. See tähendab põhimõtteliselt seda, et need nähtused<br />
pole tegelikult midagi muud, kui ootamatult alguse saanud und meenutav seisund. Antud teooria<br />
seletab pealtnäha ka seda aspekti, mille korral inimesed kogevad asju, kui nende ajud on surnud.<br />
Ajutüvi on ajupiirkond, mis kontrollib inimese keha põhilisi funktsioone. Sellisest ajupiirkonnast<br />
lähtub ka REM-uni. Kuid teada on seda, et inimese ajutüvi on võimeline funktsioneerima ka siis,<br />
kui ülejäänud ajupiirkonnad on töötamast lakanud. Nii tekibi REM-uni, mis võib olla<br />
surmalähedaste kogemuste põhjustaja.<br />
Kuid selline välja pakutud teooria ei seleta kehaväliseid kogemusi ja ka sellist aspekti, mille<br />
korral näeb inimene oma enda keha kõrvalt. Surmalähedased kogemused ja kehavälised elamused<br />
esinevad vahel koos ja vahel ka lahus.<br />
Kehaväline kogemus võib tekkida ka siis, kui stimuleerida teatud aju piirkondi. Näiteks inimese<br />
kehaväliseid kogemusi on uurinud Šveitsi neuroloog Olaf Blanke. Üheks tema patsiendiks oli 43-<br />
aastane naine, kellel esinesid epilepsia haigushood. Teadlane püüdis leida nende haigushoogude<br />
põhjusi. Selleks stimuleeris ta naise aju nõrkade elektrilöökidega, sest niimoodi saab teada kindlaid<br />
89
Change language