Maailmataju 4.1

välja võib kvantelektrodünaamika järgi vaadelda ka kui footonite kogumina või nende voona.
Elektriliselt laetud osakeste omavaheline vastastikmõju ehk interaktsioon seisneb tegelikult selles,
et üks osake neelab ühe footoneist, mille kiirgas esimene. See tähendab seda, et laetud osakesed
vahetavad omavahel footoneid. Iga laetud osake tekitab enda ümber välja, mis tegelikult seisneb
footonite kiirgamises ja neelamises. Need footonid pole aga reaalsed, vaid neid mõistetakse
virtuaalsetena. Neid virtuaalseid osakesi pole võimalik avastada nende eksisteerimise ajal. See
teebki need „virtuaalseteks“. Tavaliselt on footoni ja mingi laetud osakese summaarne energia
suurem kui paigaloleval laetud osakesel ( footonil laengut ei ole ). See aga rikub energia jäävuse
seadust. Kuid kui laetud osakese poolt kiiratud footon neelatakse sama või mõne teise laetud
osakese poolt enne ajavahemikku Δt=h/hf möödumist, siis ei ole võimalik avastada energia jäävuse
seaduse rikkumist. Reaalne footon, mis võib kiirguda näiteks kahe laetud osakese põrkel, võib
eksisteerida aga piiramatult kaua. Kahe punkti vahel, mille vahekaugus on l = cΔt, on virtuaalsel
footonil võimalik anda vastastikmõju ja seda siis Δt jooksul. Elektromagnetjõudude mõjuraadius
võib olla mistahes suur, sest footoni energia E=hf saab olla ükskõik kui väike. Valguse osakesi ehk
footoneid kirjeldabki kvandienergia võrrand E=hf, kus f on laine sagedus ja h on Plancki konstant
väärtusega 6,62*10 -35 J*s.
Aju lähitsooni ehk kvaasistatsionaarsed väljad
Kui makroskoopiline keha on elektriliselt laetud, ümbritseb seda keha elektriväli. Selle laengu
moodustavad laetud mikroosakesed ( ehk elementaarlaengud ). Makroskoopilise keha laeng ja
mikroosakeste laengud võivad ajas ja ruumis olla püsivad. Sarnaselt makroskoopilise keha laenguga
on tegelikult sama ka inimese ajuga. Näiteks kõik neuronid laenglevad ja seega aju on nagu
„üldiselt laetud“. See tähendab omakorda seda, et inimese peaajus eksisteerib üldine elektriväli.
Kuna ajutegevus inimese elujooksul ei lakka, siis aju üldine elektriväli on ajas ( mitte küll kõikides
ruumipunktides ) pidevalt eksisteeriv. Kuid neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja nende laengud
on ajas ja ruumis pidevas muutumises, siis seega ka aju üldine elektriväli on ajas ja ruumis pidevas
muutumises. Aju suremise jooksul lakkab järk-järgult aju üldine elektriväli. Tuhandete neuronite
laenglemine lakkab ja koos sellega ka aju üldine elektriväli.
Neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused ehk laenglemised on seotud närviimpulsside
liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub
neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info )
impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja
impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja
aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju
muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati
siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi
mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistetakse
närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.
Muutuvad väljad on võimelised eksisteerima sõltumatult neid tekitavatest laengutest. Elektri- või
magnetväljade tugevused võivad ajas ( ja ka ruumis ) muutuda, kuid see ei levi ruumis ( laenguta )
lainena edasi. Elektri- ja magnetväli võivad üksteiseks muutuda, mis tähendab seda, et elektrivälja
muutumisega kaasneb magnetvälja teke ja magnetvälja muutumine põhjustab elektrivälja tekke jne
jne. See levib ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektromagnetlainel puudub laeng. Inimese ajus
eksisteerivad elektri- ja magnetväljad, kuid elektri- ja magnetvälja üksteise muundumist, mille
tulemusena võiks tekkida elektromagnetlainetus, inimese närvisüsteemis paraku ei esine.
Neuronite poolt tekitatud väljade lainelised omadused ( mis tingiksid väljade eraldumist ajust )
tekiksid alles väga suures mastaabis, s.t. väga kõrgetel sagedustel ( ehk väga väikeste lainepikkuste
puhul ). Reaalsuses see nii siiski olla ei saa, sest ajus esinevad ainult väga väikesed ( kuni 2000 Hzni
) võnkesagedused. Elektromagnetlaine sagedusvahemik on aga 10 4 -10 24 Hz.
Ajus eksisteerivatel aatomituumadel on olemas impulsimomendid ehk spinnid, sest need
99