Maailmataju 4.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me<br />
hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli<br />
barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et<br />
midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja<br />
emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest<br />
tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi<br />
seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased.<br />
Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon<br />
inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks<br />
ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, „kambavaim“ ja patriotism. Kuid seejuures<br />
peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad.<br />
Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline<br />
ning moraalne kasvatus. Kuid milles siis need loomalikud tendentsid avalduvad, seda me nüüd<br />
lähemalt vaatama hakkamegi.<br />
Inimestel esineb väga sageli loomalikke kalduvusi. Need aga ei avaldu ainult üksik inimesel,<br />
vaid ka inimeste kooslustel, mis ühiskonnas eksisteerida võib. Teada on seda, et loomariigis kehtib<br />
loomade seas üks väga iseäralik seaduspärasus, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Mida see<br />
tähendab? Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral<br />
tugevamad isendid kohastuvad keskkonnaga paremini ja jäävad elama, kuid nõrgematel isenditel on<br />
suurem tõenäosus surra. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Sellist „elu funktsiooni“<br />
esineb tegelikult ka inimühiskonnas, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni.<br />
Näiteks inimene, kes on andekam ( intelligentsem ), saavutab enamasti rohkem materiaalset edu (<br />
näiteks raha ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et<br />
inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit.<br />
Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel ( ütleme nii, et üle keskmise ). See tähendab<br />
seda, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti vähestel<br />
juhtudel. Madalama intelligentsusega inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt midagi ja<br />
nende elukvaliteet on enamasti halvem inimestest, kes omavad suuri vaimseid võimeid ja oskusi.<br />
Kuid ei tohi tähelepanuta jätta seda, et need asjaolud võivad suuresti sõltuda ka antud ühiskonna<br />
vajadustest ja võimalustest. Kuid seos loomariigis ja inimühiskonnas esineva vahel on siiski<br />
olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu, nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas kujuneb<br />
enamasti välja selline olukord, kus intelligentsem inimene elab paremat elu kui vähem andekam<br />
inimene. See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see<br />
aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel – hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus<br />
elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära<br />
inimese „arukus“, mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud „biopagasist“ - näiteks muusiku<br />
talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest<br />
või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe<br />
näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit<br />
pidaval inimesel. Looduses määrab isendi toimetuleku ära tema genofond, kuid inimühiskonnas aga<br />
ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks<br />
inimesteks. Inimeste „reaalne elu“ on aga paraku kohati üsna nukker ja loomalikku kalduv. On isegi<br />
öeldud seda, et inimkond on nagu loomariigi vari. Inimühiskonnas üheks loomaliku tendentsi<br />
avaldumiseks on loodusliku valiku nö. teisenemine. Isegi tänapäeva bioloogia ja psühholoogia<br />
teadus tunnistab, et inimene on ( tegelikult poolenisti ) loomaliku päritoluga. Inimese ahvist põlvnemise<br />
lugu teab ilmselt meist igaüks. Kuid selline päritolu tähendab ka seda, et loomadel esinevad<br />
mõned bioloogilised ja psühholoogilised iseloomujooned on kandunud üle ka inimkultuuri nähtavatesse<br />
osadesse ja inimühiskonda tervikuna, mitte ei avaldu ainult individuaalsel tasandil.<br />
Kinokunst on tänapäeva maailmas üks levinuimaid inimkultuuri nähtusi. Enamasti on kõige<br />
suurema vaatajaskonnaga filmid just vägivaldse alatooniga. Kuid miks ikkagi inimestele meeldib<br />
vaadata just selliseid filme, mis sisaldavad konflikte ja pingeid? Nii uskumatu kui see ka ei ole on<br />
49
Change language