Maailmataju 4.1

eksperiment, mille korral inimene sünnib tulnukate maailmas ja pärast sündi suudab inimene
kohaneda nende keskkonnaga ning lõpuks ka elada koos võõrliigiga. Taolisi eksperimente on
tulnukad inimeste peal sooritanud ja nendel eksperimentidel on olnud ka positiivseid tulemusi. See
tähendab seda, et need eksperimendid vihjavad otseselt inimese sobitamist tulnukate rassiga ka
nende eluajal, mitte ainult sündimise ajast. Need eksperimendid sarnanevad selliste juhtudega, mille
korral inimesed kodustavad omale metsikuid loomi ( näiteks lõvisid ), kui nad kohe pärast nende
sündi võtavad enda juurde elama.
1.3 Inimkonna päritolu
Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on pika aja jooksul põlvnenud primaatidest
ehk ahvidest. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui C. Darwin väljastas 19. sajandi keskel oma
evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda
loomulikult üsna skeptiliselt vastu, kuid aja jooksul leiti hulganisti tõendeid, mis kinnitasid inimese
päritolu ahvidest. Need tõendid olid peamiselt erinevad kivistised ehk fossiilid, mida arheoloogidel
on õnnestunud aja jooksul maa seest välja kaevata. Näiteks fossiilid on näidanud seda, et inimahvid
nagu näiteks šimpansid on praeguste Maal elavate inimeste kõige lähedasemad sugulased. Inimsugu
asustab praegusel ajal ainult ühte planeeti ja selleks on planeet Maa. Šimpanside geenid on 99 %
inimeste geenidega sarnased ja erinevus seisneb ainult selles 1 %-s. Kuid inimese ja šimpanside
arenguliinide eraldumine toimus Maal umbes viis miljonit aastat tagasi. Sellest ajast peale on Maal
esinenud väga palju inimese ja šimpansi vahevorme. Mõned neist sarnanesid väga palju just
inimestega, kuid mõned seevastu ahvidega. Nendest on tänaseni säilinud ainult üksikud kivistised
ehk fossiilid.
Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme.
Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid
liike nimetatakse australopiteekideks. Sõna „australopiteek“ tuleb ladina ja kreeka keelest ( mis on
„ladinapärastatud“ ) ja see tähendab lõunapoolseid ahve. Australopiteegid olidki inimese ürgsed
ahvitaolised eellased, kes olid üsna lühikest kasvu ja kes juba kõndisid kahel jalal. Australopiteegid
elasid osaliselt veel koos esimeste inimestega umbes 4,5 – 1,1 miljonit aastat tagasi.
Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav
inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt
liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad
sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes
oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo
erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus
välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli
sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm
pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
omane keel ja kõne aga nendel puudusid.
„Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali
inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat.
Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha
tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja
sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa
tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega.
Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid
15