Maailmataju 4.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Religiooniteooria<br />
3
By publishing your document, the content will be optimally indexed by Google via AI and sorted into the right category for over 500 million ePaper readers on YUMPU.
This will ensure high visibility and many readers!
You can find your publication here:
Share your interactive ePaper on all platforms and on your website with our embed function
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Religiooniteooria<br />
3
Religiooniteooria 3
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 Religioon ja mütoloogia 1.1.1 Religioon Inimkultuuri uurijad on tõdenud seda, et loogilisele analüüsile alluvad kõige raskemini just sellised kultuurinähtused, mida nimetatakse religiooniks ja müüdiks. Paljud kirjandusteosed lahkavadki religiooni ja müüti just läbi range loogilise analüüsi. Näiteks on religioon ja müüt Max Weberi arvates oma algvormil “võrdlemisi ratsionaalne tegevus“. Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just „üleloomulikke jõudusid“. Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös „Uurimus inimesest“: „Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast – mis ületab igasugused inimkogemuse piirid – ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.“. „Aru ega otsa“ ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse ) ajajärku, kuid müüdi ja religiooni omavaheline suhe ( või piir ) on siiski küllaltki udune, mitteühene. Kas müüt oli esimene või oli seda siiski religioon. Algelist inimühiskonna usundilugu ja kombeid uuris kunagi inglise etnoloog sir James Frazer. Etnoloog arvas maagia ja religiooni vahel olevat kindlat järjepidevust. Oma mõtteid ja arvamusi pani ta kirja raamatusse „Kuldne oks“. Tema veendumuse kohaselt viis religioonide tekkimisele just maagia läbi põrumine. Sellise väite tõestamiseks aga puudub inimeste empiiriline kogemus ja seepärast ei saa näiteks Cassirer sellise väitega nõustuda. Läbi aegade jooksul on püütud eristada omavahel müüti ja religiooni. Näiteks religioon õpetab meile kõrgemaid moraalinõudeid ja moraaliideaale, kuid seevastu müüt tegeleb ainult usukommetega, mis ei ole moraalinormidega midagi pistmist. Kuid näiteks Max Weber eristas oma „Religioonisotsioloogias“ religiooni ja müüti just nende üleloomuliku objekti järgi. Näiteks religioonis austati Jumalaid, kuid maagias manati ja sunniti deemoneid loitsude abiga. Weberi arvates sisaldab religioonis maagilisi detaile. Kui tõesti eristada omavahel müüti ( maagiat ) ja religiooni, siis on võimalik neid käsitleda ka üksteisest lahus. Kuid jääb ka selline võimalus, et religioon on välja arenenud just mütoloogiast. Sõna religioon tuleb ladinakeelsest sõnast religio, mis tähendab usundit. Tänapäeval mõistetakse religiooni ehk siis usundi all usku Jumala kui indiviidi olemasolusse, kes on siis maailma loonud. Usutakse seda, et „keegi“ Jumal on loonud maailma ja „keegi“ Jumal kujundab inimeste eluviisi. On olemas arusaam kolmainsusest, milles kõige olulisem on Jumal ise. Martin Luther arvas, et inimese suhe Jumalaga tuleneb „teiselt poolt“. See ei tulene uskliku inimesest endast. Kuid Erich Fromm arvas just vastupidi. Max Weber lähtus just Jumalast kui objektist lahutamaks üksteisest religiooni ja maagiat. Nende range lahutamine ei olnud siiski tema arvates võimalik. Religioossed inimtegevused on oma esialgseimal kujul aga „siinpoolse suunitlusega“, mis väljendus just religioossetes toimingutes. Religioossne praktiseerimine avaldub just inimeste eluviiside ja majanduse üldises stereotüpiseerimises. Näiteks religiooni üks ilmsemaid tunnusjooni on pühadused, mida ei tohi muuta. Sümbolid, reliikviad, kirikud on enamasti pühad ja nende seisukohad on täielikult pühad tõed ( teodiike ). Inimese saavutamine oma pattudest lahti saamiseks ja ülemaise täiusliku olemiseks on religiooni õpetuse üks alustalasi, mida nimetatakse ka 4
UNIVISIOON Maailmataju I Autor: Mar
„Inimese enda olemasolu on suurim
Joonis 2 Universumi füüsika, ideo
Järgnevalt vaatame lähemalt seda,
nähtuste füüsikalisest olemusest
Joonis 8 Esindatud on 112 kahemõõ
vastuollu. Ja mis kõige tähtsam -
enam teid, teie nõdrausulised. Är
Joonis 11 Ajamasina tehnoloogiaga o
siis, kui tulnukad ise oma teod ini
Joonis 13 Põhjuse ja tagajärje s
lõpuks sellisele arengutasemele, m
Joonis 18 Evolutsioonilised protses
juhtumitest täiesti avalikult. Tal
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
uumipunkti vaheline kaugus võrdub
line kaugus väheneb. Augu tsentris
Resümee Käesolevas töös uuritak
2.8 AJAPARADOKSID .................
Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates fü
mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja
Seda, et igal ajahetkel on oma ruum
siis see köök ( nagu ka kõik ül
liikuma ruumis, mis jääb meile pi
Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
= Nendest lähtuvalt saame järgmis
= ( Võrrandi esimesel poolel tuleb
1.1.7.4 Klassikaline ja relativistl
Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
= 1.1.7.4.2 Universumi meetriline p
aegruumi kõverdus. Võtame Univers
= Need on ühed kõige elementaarse
Joonis 20 Universum paisub kahes su
miljardit galaktikat. Sellest tulen
= siis saame esimesest võrrandist
Joonis 21 Inimese ajas liikumise su
nulliga. Selle tõttu ei ole inimen
Kui aegruumi auk suureneb, siis toi
See raadius näitabki aegruumi augu
1.2.4 Teepikkused lühenevad kõver
1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalis
= ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
= = Sellepärast, et v = c. Need v
1.3 Relatiivsusteooria ajas rändam
Alguses ( t = 0 ) olid keha koordin
= nimetatakse kinemaatiliseks tegur
= Seega reisi teekond on reisijatel
Punkt P` liigub koordinaadistikus T
ning vastavalt w´´+ v ja + vahel.
Teame relativistlikku massi võrran
= Maa massi M M saab kätte just vi
= + + + + on võimalik võrrand vii
Viimase seose paremale poolele anna
esitust reeperformalismis ehk tetra
= = = = = = 2-ruumi Riemanni-Christ
Schwarzschildi meetrikaks. Kui aga
1.4 Kvantmehaanika ajas rändamise
läbib valgus vaakumis ühe sekundi
Kuna osakese lainepikkuse λ avaldi
Joonis 37 Tõenäosus ainult teatud
kvantmehaanika teleportatsioonilist
Joonis 39 Elektronide difraktsioon.
= = Relatiivsusteooriast on teada e
Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h
( = Viimane seos näitab, et ka Fou
= ac s( = = ac s( = Saadud võrrand
koordinaatidest ja ajast, kui on te
koordinaatidest ja ajast, kui on te
illusioon, mis tuleneb hyperruumi e
Asja paremaks mõistmiseks toome v
millest järeldub + + + = ehk + + +
eksisteerivad ikka veel, kuid lihts
ole olemas. „Olematus“ ongi kog
3 Ajas rändamise tehnilise teostus
on tegelikult tuttav juba eespoolt:
on võrdne kera elektrimahtuvusega
nüüd on näha seda ka matemaatili
Joonis 46 Inimese keha elektriseeru
n = 10 28 ...10 29 m -3 ( 10 22 ...
Joonis 48 Negatiivse ja positiivse
Tulemused Antud töö tulemus on ja
140
SISUKORD 2 Teadvuse teooria .......
olemuse mõistmisega. 1.2 Aju virtu
kindlad. Kuid on olemas aspekte, mi
1.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
küll ärkvel, kuid kuulevad ja nä
2 Teadvuse neurofüüsika 2.1 Teadv
motiveeritust ja edasipüüdlikust;
uumis tänu helide peegelduste jär
2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese
väljapool. Näiteks alateadvus nin
prefrontaalne korteks olla teadvuse
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
võimeline endale looma kinesteetil
2.4 Analoogiline meetod Verbaalne j
avaldub see hästi filme vaadates v
Religioon väidab inimestele seda,
8. „Tulnukas lahangulaual“, „
2 Teadus 2.1 Teadusliku maailmavaat
mine“.“ Nii leidis Eesti teadus
paikades olid omad geeniused. Näit
2.6 Teaduslik uurimismeetod Teadlas
Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
mis on paljudes testides kinnitust
vastavusteooriat. Kuid isegi füüs
seletamise viisid ja nõuded ei ole
Ülitsivilisatsiooniteooria 76
samadest asjadest ), Hume, Mach. 4.
lööb ikkagi. Teadvuse ja psüühi
vaja teha midagi muud kui läheneda
vaatame järgmiselt skisofreeniasü
hooneid, võõraid ebamaiseid olend
õnnetust kliinilisse surma, siis p
funktsioone tagavaid kindlaid ajupi
selleks saab olla ainult inimese en
ütmi ajas. Väikesest klapist süd
http://elutark.delfi.ee/heateada/al
energiaks ) ja vastupidi. Valgus on
pöörlevad. Seepärast tekitavad p
Selleks, et inimene saaks rännata
mikromeetrit on liikumiskiirus ainu
on võimalik peatada, kui leitakse,
aegruum kõverdunud lõpmatuseni, k
sellest hoolimata eksisteerivad aeg
tähendab seda, et teadvus ja psü
Metakultuuridel on tähtis osa tsiv
Seejärel oli neil võimalus ka oma
koosnemata samal ajal aineosakestes
Selliseid aegruumi tunneleid tuntak
tootmise ja selle vahetamise palju
mehaanilisi töömasinaid. Selles p
energiakriis, mis on määravaks j
eaalsust animeerida, teistega kommu
mõlemad tsivilisatsioonid on omava
6 Multiversum
1 Multiversum Psühholoogid on sell
Näiteks ajupiirkondade omavahelise
meil tegemist siis kahe erineva inf
seostesüsteeme, mis omakorda loova
mõhnkehas, suureneb. Seda on veenv
sed ei ole ülisuured. 3 Kunst ja k
sajandil, mil ühiskonnas mõjus kl
tujuka kliima muutustega ja raskema
Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a
mittegeneetilisel viisil. Sellise a
asjades avalduvad inimese vaimsed o
informatsioonides on puudused. Mõt
Loading...
You have already flagged this document.
Thank you, for helping us keep this platform clean.
The editors will have a look at it as soon as possible.
Loading...
Loading...
Are you sure you want to delete your template?
This ePaper is currently not available for download.
You can find similar magazines on this topic below under ‘Recommendations’.
Done
Performing this action will revert the following features to their default settings:
Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.
Saved successfully!
Ooh no, something went wrong!