Maailmataju 4.1

need mälestused kuidagi siiski eksisteeriksid? Inimese sündimine siia maailma on ju kõige tähtsam
sündmus tema elus. Miks mitte seda siis ka mäletada? Mäletada või näha enda bioloogilist arengut
seemnerakust kuni looteni ja isegi emaüsast välja tulemiseni. Need tunded, mis inimest sellisel
juhul valdavad, pole muidugi siin kirjeldavad. Näha iseennast nõndamoodi ( näiteks kaheksa nädala
vanusena ) on muidugi kummastav. Ainult reaalne ajarännak aega ja ka kohta, kus inimene sündis,
võimaldab inimesel seda kogemust üle elada. Ainult reaalsed ajarännud teevad sellised kogemused
võimalikuks. Kuidas aga inimene selliseid elamusi tajub on muidugi omaette teema.
Kuid sellise kogemuse kõrval on veel üks põnev nüans. Nimelt inimese tajumine iseenda
sündimisest – seemne rakust kuni lootearenguni ja siis emaüsast lahkumiseni ehk reaalse
sündimiseni. Selline kogemus ei ole reaalselt võimatu, kuna kehast väljumise võimalus teeb selle
võimalikuks. See on üks kõige tähelepanuväärsemaid sünniga seotud tajuaistinguid üldse. Sellisel
juhul tunnetab inimene ise reaalselt kuidas „füüsikalisest mateeriast tekib tema eksisteerimine siia
maailma“, kuidas inimene on kujunenud läbi keerulise materiaalse bioevolutsiooni. See on imeline
tunne sündimisest sellesse maailma eksisteerima ja seda täiesti reaalselt. Tegemist ei ole meelte
illusiooniga, vaid on eheda kogemusega, mille sarnast ei ole inimesel mitte kunagi varem kokku
puudet olnud. Tajuda iseenda sündimist selle protsessi algusest kuni lõpuni. See on küll reaalne
ajarännak, kuid eelkõige just vaimne ajarännak, mille korral kogetakse kõiki loote arengu faase (
näiteks olla seal väiksena märjas ja pimedas ema üsas ).
7.4 Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
Elamused ja sündmused annavad inimesele palju rohkem ( ja kauemaks ) õnne, kui pelgalt ainult
asjade ostmine. Seda on uuritud ja kindlaks tehtud. Näiteks kui inimene veedab mingi reisi kaugel
soojal maal, siis see annab palju rohkem ja kauemaks elamust kui ainult mõne asja poest ostmine.
Kuid miks see nii on? Arvatavasti sellepärast, et kui inimene ostab omale mõne kaua ihaldatud asja,
siis mõne aja möödudes ta lihtsalt tüdineb sellest asjast ära ja soovib jälle uut emotsionaalset
toonust. Kuid mingisuguse reisi või nädalalõpp veiniõhtuga on kõik aga teisiti, sest seda on hiljem
võimalik uuesti meenutada, selle üle mõtteid mõlgutada ja sellest ka teistele rääkida. Niiviisi
annavad elamused lihtsalt kauemaks õnnetunnet kui mingisuguse asja ostmine. Ammustel aegadel
käis ostmise protsess kauem kui tänapäeval. Tol ajal ei olnud veel olemas tänapäeval tuntud ja laialt
levinud internetti ega krediitkaarte. Sel ajal inimesed kogusid raha ja hoistasid seda. Enne kui nad
midagi osta said, pidid nad ihaldatud asja peale veel pikalt mõtlema ja alles siis kui raha on olemas,
ostetakse see ära. Kui võimalus avanes, siis ka turuplatsil lobiseti ja vahetati niisama olulisi mõtteid.
Kuid tänapäeval käib ostmise protsess nii kiiresti, et kui mõte tuleb, siis kaup on samahästi kui
kohal. Tänapäeval on ju olemas krediitkaardid ja netipoed, mis hõlbustavad ja teevad ostlemise
väga kiireks võrreldes varasemate aegadega. See kõik aga vähendab inimesel ostlemise pikaajalist
õnnetunnet. Elamused tungivad aga rohkem mällu ja selle üle ka hiljem mõeldakse. Sellepärast
eelistavad inimesed osta pigem näiteks mõne reisipileti kui aga osta mingisuguse tarbeeseme –
näiteks uue diivani. Elamustel on olemas veel üks positiivne külg. Nimelt viib elamused inimese
kokku uute suhtluspartneritega. Teada on juba vana tõsiasi, et head suhted teevad inimese
õnnelikuks. Elamused seda ka võimaldavad. Näiteks reisile mõnnes või mõnel nädalalõpu peol
tutvutakse ju ikka uute inimestega ja seega toimub mõtete vahetus. Sellist suhtlemiskogemust aga ei
saa mõnest netipoest asju ostes ega katalooge sirvides. ( Rosenbloom 2010, BU1 )
7.5 Armastus
Armastus on kõikide õpetuste üks peamisi teemasid, mida maailma religioonid on aegade
jooksul inimkonnale õpetanud. Tänapäeva maailma suurim usundisüsteem on kristlus, mille
45