saqarTvelos sapatriarqos manglis-walkis eparqia saqarTvelos ...
saqarTvelos sapatriarqos manglis-walkis eparqia saqarTvelos ...
saqarTvelos sapatriarqos manglis-walkis eparqia saqarTvelos ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
krebam iqve dakrula araRmsrulebeli krebis dadgenilebebisa: `vinca am<br />
wmida krebaTa mociqulTagan ganwesebuli da Cven mier damtkicebuli ar<br />
Seiwynaros da kaTolikes saydarzed dasmulsa winaaRudges da Cveni mcneba ar<br />
daimarxos, krulmca aris caTa Sina da qveyanasa zeda wmidaTa krebulTagan,<br />
wmidaTa mociqulTagan da yovelTa wmidaTagan~ 537 .<br />
kaTalikosTa samarTali, rogorc es Zeglis Sesavalidanac Cans,<br />
Sedgenilia ara erTi kaTalikosis, aramed sruliad <strong>saqarTvelos</strong> kaTalikospatriarqisa<br />
da afxazeTis kaTalikosis mier, aseve damtkiceba biWvinTis<br />
iadgarisa, romelic `kaTalikosTa samarTlis~ damatebad miiCneva, evaleboda<br />
qarTlis kaTalikoss afxazeTis kaTalikosTan erTad, aqedan Cans, rom<br />
qarTuli eklesia miuxedavad urTulesi politikuri viTarebisa XVI-XVIII<br />
saukuneebSi, sulierad mTliani iyo. antioqieli patriarqis mixeilisa da<br />
sxvaTa mcdelobas, gaeyoT <strong>saqarTvelos</strong> eklesia, mosalodneli Sedegi ar<br />
mohyolia. kvlavindeburad mcxeTeli patriarqis avtoriteti dasavleT<br />
saqarTveloSi maRalia, rasac miuTiTebs Cvengan ganxiluli krebis mier<br />
gamocemuli dokumenti. Tumca isic unda aRiniSnos, rom meTeqvsmete saukunis<br />
dasawyisidan dasavleT <strong>saqarTvelos</strong> kaTalikosebi ukve iTavisebdnen<br />
patriarqis tituls. iqamde, rogorc cnobilia, saqarTveloSi kaTalikospatriarqi<br />
mxolod erTi iyo, rezidenciiT mcxeTaSi. XVI saukunis Semdeg,<br />
<strong>saqarTvelos</strong> politikur daqucmacebulobas Tavisi asaxva mohyva saeklesio<br />
cxovrebaSic. cnobilia, rom daSlis Semdeg, qarTlis, kaxeTis, imereTis<br />
mefeebi TavianT Tavs `sruliad <strong>saqarTvelos</strong> mefeebs~ uwodebdnen (garkveul<br />
dromde). amiT isini mianiSnebdnen, rom ar cnobdnen <strong>saqarTvelos</strong> saxelmwifos<br />
daSlas, cdilobdnen mis gaerTianebas piradi meTaurobiT. msgavsadve,<br />
dasavleT <strong>saqarTvelos</strong> kaTalikosebi patriarqis tituliT TavianT Tavs<br />
sruliad <strong>saqarTvelos</strong> uzenaes sulier pirvel ierarqad miiCnevdnen, rogorc<br />
es afxazeTis kaTalikos grigol lorTqifaniZis biWvinTisadmi miZRvnil<br />
Sewirulebis wignis damamtkicebeli beWdis warweridan Cans: `grigol mwyemsi<br />
qristesmier yovlisa <strong>saqarTvelos</strong> kaTalikozi~ (1712 w.). igive kaTalikosi<br />
biWvinTisadmi sxva Sewirulobis wignSi Tavis Tavs `CrdiloeTisa da<br />
afxazeTis kaTalikozs~ uwodebs 538 . cnobilia, rom ZvelqarTul saistorio<br />
geografiaSi termini `CrdiloeTi~ da termini `saqarTvelo~ identuri<br />
terminebi iyo. `CrdiloeTs~ (zogjer `aRmosavleTs~) <strong>saqarTvelos</strong> uwodebdnen.<br />
patriarqis titulis miniWebiT, Cans, dasavleT <strong>saqarTvelos</strong> kaTalikoss<br />
sruliad <strong>saqarTvelos</strong> eklesiis kanonier mamamTavrad warmoaCendnen, iseve,<br />
rogorc vTqvaT, imereTis mefeebi sruliad <strong>saqarTvelos</strong> mefeebad<br />
warmoaCendnen TavianT Tavs. imereTis mefe bagrati 1545 wlis sigelSi Tavis<br />
Tavs `mefeTamefes~ uwodebs da `lixT-amerisa da lixT-imeris~ cixisTavebs<br />
ubrZanebs, daamtkicon mis mier gacemuli sigeli 539 . `mefeTa-mefis~ titulis<br />
miniWebiT imereTis mefeebi TavinT Tavs warmoadgendnen sruliad <strong>saqarTvelos</strong><br />
kanonier mefeebad, aseTive politikuri Sinaarsi edo dasavleT <strong>saqarTvelos</strong><br />
kaTalikosTa mier patriarqis titulis miniWebas. SemdgomSi, maT<br />
titulaturaSi bolomde rCeba es wodeba. magram mainc qarTlis kaTalikosebi<br />
uzenaes sasuliero avtoritetebad da upirveles mamtkicebel rjulmdeblebad<br />
miiCneodnen dasavleT saqarTveloSic. magaliTad, biWvinTis iadgarSi,<br />
romelsac xeli moaweres da TandaTanobiT daamtkices dasavleT <strong>saqarTvelos</strong><br />
(afxazeTis) kaTalikosebma: malaqia abaSiZem (1529-1532), evdemon CxetiZem (1543-