Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE<br />
Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel. (nt ainu, inglise, joruba,<br />
soome või eesti keel). „Loomulik” tähendab siinkohal kolme asja. Esiteks seda, et keeled on<br />
tekkinud ja arenenud loomulikul teel […] tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige<br />
sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises<br />
keskkonnas on olnud vajalik. Teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele (first<br />
language) loomupäraselt, ilma õpetamiseta – piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste<br />
inimestega. Ja kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda<br />
sidevahendina igapäevaelus ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. (Karlsson<br />
2002: 16)<br />
Tiiu Erelt (2002: 85) toob välja, et mitmed Euroopa ja Ameerika keeleteadlased on väitnud, et<br />
loomulikud keeled on juba olemuslikult puudulikud, sest nad on loodud keelekollektiivi poolt<br />
aastatuhandete jooksul ilma igasuguse kavata, juhuse mängukannina. Keeled jäävad alati<br />
paratamatult maha sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest arengust. Seega tuleb seda<br />
parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja.<br />
Johannes Aavik ei piirdunud üksnes eesti kirjakeeles ja murdeis leiduva ainesega, vaid võttis<br />
appi nii soome, saksa, vene, rootsi, ladina, kreeka, prantsuse keele kui ka piiramatu<br />
vabaloomingu viljad, et eesti keelt rikastada ning uuendada. Keeleteadlane hoiatas rahvuslike<br />
ehk loomulike keelte kõnelejaid liigse võõrapärasuse eest. Samas rõhutas ta, et liigne purism<br />
võib teha ka karuteene – keele sõnavara jääb vaeseks ja ühekülgeks.<br />
Siinkohal sobiks mainida, et eesti kirjakeeles oli 1980ndatel ligemale 800 soome laenu,<br />
nendest Aaviku poolt keelde tooduid 40% (vt Rätsep 2002b: 258).<br />
”Sõna algupära, põhjus ei ole mitte oluline, vaid on teisväärne, on kõrvalise tähtsusega.<br />
Algupära ja saamise protsess või abinõu on ykskõikne sõna tähendusliku väärtuse ja kõlalise<br />
ilu kohta – ainsad tähtsad asjaolud, mis tuleb arvesse võtta. Päälegi on sõna algupära<br />
ykskõikne ka neile, kes peavad ta ära õppima. Neile on tundmatu sõna lihtsalt tundmatu sõna,<br />
olgu laenat murdest, soome keelest, ladina keelest, greeka keelest, saksa või vene keelest või<br />
ka – kunstlikult loodud.” (Aavik 1974: 37) Keelemees püüdis veenda keelekasutajat, et<br />
kunstlik sõnade moodustusviis pole kübetki kehvem omasõnade (sealhulgas murdesõnade)<br />
11
Change language