Download (1362Kb) - E-Ait

2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEELE ALALT“
Ajalehes Eesti Päevaleht ilmus Johannes Aavikult 97 artiklit ”Keele alalt” ajavahemikus
12.01.1963 – 31.03.1969. Keelemees kirjutas keelenurgas nii ortograafilistest eksimustest kui
ka tüvedest ja tuletistest, mis ei tahtnud keelekasutajate seas koduneda ja vajasid lisaselgitust
ning -näiteid.
2.3.1 Rubriigi analüüs
Ka väljaandes Eesti Päevaleht jätkas keelemees varasemast ajast kasutatud võtet tuua
näitelausetesse sisse ka neid sõnu, mida ta on eelnevalt propageerinud. Näiteks 1963. aasta
14. mai väljaandes leiab väljapakutud „ombama“ näitelausete seast ka järgmise sõna: teda
ommati selles roimas (kuriteos). Kindluse mõttes on lisatud „roimale“ ka tähendus.
Keeleteadlane analüüsib jätkuvalt oma varasemaid ettepanekuid ja tõekspidamisi. 1963. aasta
15. mail Eesi Päevalehe rubriigi „Keele alalt“ tõdeb Johannes Aavik, et 1956. aasta
„Õigekeelsuse õpikus ja grammatikas“ on ta teinud vea, eelistades vormi „esijoones“.
Keeleuuendaja pöördub lugejate poole ja palub parandada vormi „esijoones“ vormiks
„esmajoones“ nii grammatikaõpikus lk 4 kui ka keelekasutajate sõnavaras. Keeleteemaliste
rubriikide autor kordab ka Eesti Päevalehes 48 , et Rootsis on ta jõudnud näiteks „ää“ ja „ea“
osas kompromissotsusele (nr 114, 17.05.1963, lk 2). Tuleks kasutada sõna „hea“, aga samas
tuleks eelistada „pää“, „pääl“, „sääl“, „tääl“ homonüümia 49 vältimiseks. Näiteks pea pää püsti
on arusaadavam kui pea pea püsti.
Johannes Aavik õhutab lugejaid dialoogile. Näiteks 1963. aasta Eesti Päevalehe veergudel (nr
208) lõpetab keelemees sõna „aabe“ selgituse järgmise sõnadega: „Mis arvatakse Või vahest
keegi leiab „aape“ asemele mõne veel parema sõna“
Eesti Päevalehe 1963. aasta 168. numbris pakutud „ulm“ ja 169. numbris propageeritud „ulm“
48 Vt lk 16.
49 Vt lk 9.
49