Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
hädasti vajalik. Meie oludes oli esmase tähtsusega eesti keele säilitamine, mitte uuendamine.<br />
Oluliseks püüdeks oli, et noored säilitaksid oma vanemate keele. Selleks asutati suuremates<br />
eestlaste keskustes täienduskoole lastele ja noortele, kes käisid rootsi koolis. Aastani 1985<br />
töötas Stockholmis gümnaasium, põhikool töötab praegugi, varem hulga aastaid ka<br />
Göteborgis. Uuendustele polnud olukord soodne. Noored, kes olid käinud Aaviku loenguil,<br />
siirdusid enamikus praktilistele aladele. Rootsis loodud sõnadest on vaevalt mingi elujõudu<br />
saanud. Kuid meie seas tegutses vanemaid kultuuritegelasi, kes on kirjutistes rakendasid<br />
Aaviku varaemaid ettepanekuid, nt det/tet-partitsiipi (kirjutet), -nd pro –nud (kirjutand) –<br />
need olid prof Ants Oras ja prof Julius Mägiste (viimase tekstides järjekindlalt y pro ü). Ka<br />
ajakirja Mana mitmed autorid eelistasid neid vorme. Uudsena hakkas esinema maks-vorm.<br />
Nüüd on see ka Eestis päris tavaline, vahel tarbetu. Aavik soovitas sellega mitte liialdada.<br />
[…]<br />
Olen tähele pannud, et Eestis kasutatakse i-mitmuse vorme ja lühikest illatiivi vähem, kui<br />
meil siin. Kahju! Eelistan alati lühemaid vorme, sid-lõpp on inetu! Soovitan kodumaalastele<br />
rohkem Aavikut. Miks mitte uurida ka neid nähteid, võrrelda nt kodumaiseid ja siinseid<br />
tekste. (Mitte aga meie tänapäevastes eesti ajalehtedes Rootsis, enamik tekste on Eestist pärit,<br />
või on autor siia hiljem tulnud!)<br />
65
Change language