Download (1362Kb) - E-Ait

alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.1951, lk 4)
4. eetma, eeta, (ma) eedan k ! – ette panema, proponeerima. Midagi paremat ei teadnud
keegi eeta. Mõnelt poolt eedeti, et asi edasi lükataks. Seesugust plaani ei ole keegi
eetnud ega seda ka edaspidi. Ta ei nõustunud meie kavaga, vaid eetis selles mõned
muudatused. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) Ta eetis lõpetada läbirääkimised.Mina eedan, et
me asja edasi arutaksime.Delegatsiooni juhiks eedeti hr. N. (nr 36, 07.09.1947, lk 5)
5. eede, eete, eedet ! – ettepanek. Tema paranduseedet ei võetud vastu. Kõik muud eeted
leidsid heakskiitmist. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) Säärase eete võis ainult tema teha. See
eede ei läinud läbi. (nr 36, 07.09.1947, lk 5)
6. hahm, hahmu, hahmu s* – siluettkuju, äärjoontes kuju, ebamäärane, udune kuju.
Majade hahmud paistsid ööhämaruses. Kummalised hahmud hiilisid temast mööda.
Uulitsanurgal arvas ta nägevat tuttava inimese hahmu. (nr 4, 25.01.1953, lk 5)
7. hald, hallu, haldu s ! – omanikolemine, hoole all olemine, omamine, käes-olemine,
võimsuses olemine. Võtsin selle eseme oma haldu. Need leitud asjad on praegu tema
hallus. (nr 45, 10.11.1946, lk 4)
8. hõilama, hõilata, hõilan 9 m – valjusti hüüdma, häälitsema. Karjalapsed hõilasid
metsas. See pole kellegi laulmine, see on hõilamine. (nr 13, 29.03.1953, lk 5)
9. hüüm, hüümu, hüümu k (rts) ! – näovärv. Ta hüüm oli kahvatu. Hüümu järele
otsustades oli ta lõunamaalane. (nr 3, 15.01.1950, lk 6)
10. jallis, jalli, jallist k (pr) ! – armukade. Jallis naine mürgitas oma sõbranna. (nr 25,
9 Wiedemann 1973, vg 733: hõilama, hõilastama d (Tartu, st lõunaeesti) 'anrufen, zurufen' (hüüdma, hõikama,
vastu hüüdma). Võib olla ka onomatopoeetiline kombinatsioon hõiskama + huilgama.
21