Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖÖST<br />
3.1 KEELETEADLANE HELGI VIHMA<br />
Intervjuuküsimustele vastas keeleteadlane Helgi Vihma 10. aprillil 2010 kirjalikus vormis.<br />
Eelnevalt toimus kokkusaamine ka silmast silma. Vastuste sõnastust ei ole muudetud.<br />
Keeleteaduse magister Helgi Vihma väitekiri kannab pealkirja „Johannes Aaviku<br />
kujunemine keeleuuendajaks“.<br />
1. Kuidas iseloomustaksite Johannes Aaviku keelealast tegevust Rootsis Mis oli selles<br />
uut, mis oli Eesti-tegevuse jätkuks<br />
Keele ja Kirjanduse Instituudis oli minu töö seletussõnaraamatu käsikirja koostamine, kuid<br />
pärast juubeliraamatu „Üheksa aastakümmet“ koostamist jätkasin oma lõbuks memuaaride<br />
kogumist, ettekannete pidamist ja J. Aavikust kirjutamist. Alates 1970ndast aastast oli mul<br />
avaldamiskeeld ja mind karistati selle tegevuse eest ENSV TA Keele ja Kirjanduse<br />
Instituudi direktori käskkirjaga nr 53A. Sellegipoolest on minu sulest ilmunud Johannes<br />
Aaviku ja keeleuuenduse kohta ca 60 mitmesugust publikatsiooni väga erinevais väljaandeis.<br />
Keele ja Kirjanduse 1981. aasta number kolme käsikiri tuli EKP keskkomiteest ilma<br />
ilmumisloata toimetusse tagasi minu autorinime pärast, tellitud artikkel ise („Koduring koos<br />
Aavikuga“) ilmus seejärel muutmata kujul anonüümselt vabal kokkuleppel Olev Jõgiga.<br />
Johannes Aavikuga ma kohtunud ei ole, sest ma ei pääsenud vähihaigele teadlasele Rootsi<br />
külla. Tema kodumaalt lahkumist ja tegevust Rootsis olen uurinud dokumentide abil ja<br />
julgen väita, et see on põhimõtteliselt ja suurelt osalt Eesti-tegvuse jätk, mille motoks on<br />
„Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata“. Võrrelgem näiteks tema väsimatut<br />
keelealast tegevust nii tippteadlasena, keeledidaktina, õppekirjanduse autorina, lektorina või<br />
lühiartiklite autorina kodumaal Postimehe, selle Lisalehe, Päevalehe, TTG Ajakirja<br />
rubriikides keele alalt või keelenurk ja samu valdkondi ning eestikeelse ajalehe rubriike alates<br />
1945ndast aastast Rootsis. Ilukirjanduse eestindajana on ta aukohal nii Eestis kui Rootsis.<br />
Aaviku täiesti uus roll Rootsis on Eesti PEN-Klubi taastamisel 1946 ja samast aastast alates<br />
oli ta Eesti PEN-Klubi esimees. Aavik oli initsiaator Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi<br />
asutamisel Stockholmi Ülikooli Eesti seminari juurde ja 78aastane ikka veel jätkuvalt<br />
61
Change language