Download (1362Kb) - E-Ait

More documents

Recommendations

Info

posthuumne > postuumne UUSI SÕNU kahlama – soome keelest; veest või ka sügavast lumest jalgsi läbi minema Nad kahlasid läbi madala jõe. järutlema – targutlema, resoneerima Nad järutlesid kaua selle küsimuse kallal. KA järutelu ja järutlus See on vaid tühi järutelu. nr 80, 07.04.1964, lk 2 kanal > kanaal KA bulvar, tapet, keefir, safran, senat, sopran > bulvaar, tapeet, kefiir, safraan, senaat, sopraan UUSI SÕNU häirima – soome keelest; segama, takistama Ärge häirige mind praegu mu töös. KA häire – segav olukord, asjaolu, takistus Temal on seedmise häireid. hälitus ja hälin – soome keelest; hädalärm, alarm nr 84, 11.04.1964, lk 2 176
hulgumine > ulgumine > ulumine nõuetav > nõutav tabu („mingi asja, isiku usulistel põhjustel pühaks või ka puutumatuks peetavus“) > tabuu UUSI SÕNU pamitama – kunstlikult loodud;; „teise ilma“ saatma, kõrvaldama, hävitama See alatu spioon tuleb pamitada. Vastuhakkajad pamitati. Rüüv, rüüva – loodud J. Sinisefi poolt; tuleriit Keskajal põletati nõidu rüüvadel. nr 85, 13.04.1964, lk 2 (nad) elaks > elaksid hektar > hektaar nr 100, 30.04.1964, lk 2 on ja oli Kui sa selle leidnud, siis too kohe minu kätte. > Kui sa selle oled leidnud, siis too kohe minu kätte. Ta luges raamatut, mis ta mõne päeva eest ostnud. > Ta luges raamatut, mis ta mõne päeva eest oli ostnud. Ta tegi seda selles pärast, et ta veendunud ta kergemeelsuses. > Ta tegi seda selles pärast, et ta oli veendunud ta kergemeelsuses. Ta pööras pilgu pliidilt, kus supp keemas. > Ta pööras pilgu pliidilt, kus supp oli keemas. nr 107, 11.05.1964, lk 2 aga (avaldab üllatust, imestust, ähvardust, pahameelt, mööndust, järelandmist, lepitust, kahetsust, vabandust, täiendust, kitsendust, vastuseisu) ja kuid (vastuvaidlemine, veenmine, 177
Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KU
Page 3 and 4:
4.1 EESTI KEEL ....................
Page 5 and 6:
Eesti (1944-1995), Teataja (1944-20
Page 7 and 8:
Julgen väita, et Johannes Aavik on
Page 9 and 10:
Sõnavara uuendamist pidas Aavik ke
Page 11 and 12:
1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE Kõige ol
Page 13 and 14:
inspiratisiooniallikat. Näiteks s
Page 15 and 16:
2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD 1
Page 17 and 18:
eesmärgil. Enamus ajast kulus võ
Page 19 and 20:
3. Käände- ja pöördevormid on e
Page 21 and 22:
alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.
Page 23 and 24:
19. kaatma, kaata, (ma) kaadan k !
Page 25 and 26:
32. luutlikult - väljasulgevalt (s
Page 27 and 28:
See mees nüümib rikkana, aga ihne
Page 29 and 30:
saare oludest on reisijate poolt re
Page 31 and 32:
79. tõivima, tõivida, (ma) tõivi
Page 33 and 34:
96. õst, östu, östu - vastuhakk,
Page 35 and 36:
neim, neimu - kättemaksmine (1919:
Page 37 and 38:
võttes pole kõik välja jäänud
Page 39 and 40:
(pelgurlik,pelgurlikkus puuduvad) 1
Page 41 and 42:
„mitte hiljem kui“. Ka selles t
Page 43 and 44:
1942 34 30. nüüm 15.01.1950 1942
Page 45 and 46:
2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGAN
Page 47 and 48:
ja 29. detsmbrist 1946 (nr 52, lk 5
Page 49 and 50:
2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEE
Page 51 and 52:
„Keele alalt“ ettepanekutest. T
Page 53 and 54:
1919 lk 223 nr 17, 21.01.1963, lk 2
Page 55 and 56:
1921 14. jallidus nr 29, 04.02.1963
Page 57 and 58:
1937 79 50. neiris nr 253, 30.10.19
Page 59 and 60:
1919 (tüündima) 87. tüünduma nr
Page 61 and 62:
3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖ
Page 63 and 64:
3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN Paul
Page 65 and 66:
hädasti vajalik. Meie oludes oli e
Page 67 and 68:
õpilane peab teadma eesti keele p
Page 69 and 70:
5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUS
Page 71 and 72:
SLAID 3 Kolmanda slaidi juures küs
Page 73 and 74:
Johannes Aavik - eesti keeleteadlan
Page 75 and 76:
Johannes Aavik tõlkis eesti keelde
Page 77 and 78:
Lugemisharjutus III kooliastmele Al
Page 79 and 80:
Lugemisharjutus III kooliastmele Al
Page 81 and 82:
SLAID 23 Peale arutelu kirjanduslik
Page 83 and 84:
• peavoolustamine - inglise sõna
Page 85 and 86:
5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAK
Page 87 and 88:
Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77)
Page 89 and 90:
Üldjoontes ei ole õpilastel raske
Page 91 and 92:
sest eesti keele ja kirjanduse õpe
Page 93 and 94:
Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Vol
Page 95 and 96:
1953. Toim Lembit Kriisa. Stockholm
Page 97 and 98:
as individualisms of Johannes Aavik
Page 99 and 100:
24.11.1946 oik, oigu põgu, põo ü
Page 101 and 102:
25.07.1948 jäälima (vrd 27.06.194
Page 103 and 104:
27.08.1950 möhkel, möhkla törge
Page 105 and 106:
LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRII
Page 107 and 108:
43. neimaja - 10.07.1949 44. niimam
Page 109 and 110:
91. vüümima - 29.03.1953 92. vü
Page 111 and 112:
nr 3, 21.01.1945, lk 4 praegult, pr
Page 113 and 114:
need ajad on mööda > need ajad on
Page 115 and 116:
suuri summe > suuri summasid vastuo
Page 117 and 118:
hardumus > hardus *nr 52, 29.12.194
Page 119 and 120:
insener > inzhener pidzhama > pidzh
Page 121 and 122:
ja mina oleme sind valuga otsinud.
Page 123 and 124:
KA hunik > hunnik; tunistma > tunni
Page 125 and 126: (H ja H) nr 19, 08.05.1949, lk 5 ko
Page 127 and 128: (V ja Õ) nr 51, 18.12.1949, lk 5 k
Page 129 and 130: 7-da > 7-nda (V ja Õ) nr 14, 02.04
Page 131 and 132: KA kallis > kallidus ; kaunis > kau
Page 133 and 134: käest (tarbetu) > -lt KA Jaht lõv
Page 135 and 136: õukond > hoovkond KA õuejutlustaj
Page 137 and 138: ülemeelik > ülemeelne 117 posthuu
Page 139 and 140: säiluma > säilima tandri > tandre
Page 141 and 142: KA kaitseda, kaitsenud, kaitsetud,
Page 143 and 144: LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RU
Page 145 and 146: 1940. aastal > aastal 1940 UUSI SÕ
Page 147 and 148: ingi > ümber ringi vahetama, ringi
Page 149 and 150: juuks > juus > juuksed Tal on ilusa
Page 151 and 152: kolonii > koloonia („rühm teatav
Page 153 and 154: niigi („isegi niipalju“) ja nii
Page 155 and 156: uje, ujeda - soome keelest 131 ; ar
Page 157 and 158: Küll te varsti tääsete, millal t
Page 159 and 160: vaenulik > vaenuline UUSI SÕNU evi
Page 161 and 162: psüühiline > psüühhiline psüü
Page 163 and 164: Nägin öösel huvitava ulma. Ta n
Page 165 and 166: nr 178, 03.08.1963, lk 3 missugune
Page 167 and 168: Nad olid kadedad tema pääle. > Na
Page 169 and 170: UUSI SÕNU aabe, aape - kirjatäht
Page 171 and 172: tõivima - millestki mingi menetlus
Page 173 and 174: ürm, ürma - kunstlikult loodud;
Page 175: 1964 nr 16, 21.01.1964, lk 2 järel
Page 179 and 180: irduma - soome keelest; küljest, k
Page 181 and 182: tahtis mind linna kaasa võtta. Raa
Page 183 and 184: eelpool > eespool eespool toodud an
Page 185 and 186: painutama, paindlik, painutus tulen
Page 187 and 188: onu linna kaasa võtta mu. > … ku
Page 189 and 190: Kõik ta ettevõtted nurjusid (läk
Page 191 and 192: Mitte tema, vaid ta naaber. Ta ei t
Page 193 and 194: nr 191, 20.08.1966, lk 2 ptii > pet
Page 195 and 196: kõigil (kasutame nimisõna ees) ja
Page 197 and 198: nr 196, 25.08.1967, lk 2 nähtakse
Page 199 and 200: naum, nauma - puuvili See puu kanna
Page 201 and 202: LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJ
show all

Download (1362Kb) - E-Ait

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?