You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3. Käände- ja pöördevormid on esitatud kõigi tüvisõnade ja tuletiste puhul (välja arvatud<br />
vaid liitsõnades esinev juuve, vt sõnastiku 16. punkt). Peavormidena moodustatakse<br />
käändsõnadel ainsuse nimetav, omastav ja osastav kääne. Tegusõnadel on esitatud maja<br />
da-tegevusnimi ning kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimene pööre. Vajadusel on<br />
lisatud ka nud- või tud-kesksõna.<br />
4. Kõik ühe tüve tuletised on paigutatud kokku ühte artiklisse. Märksõna (s.o tüvisõna),<br />
millest omakorda tuletatud uusi sõnu, on alla joonitud. Kui nummerdatud sõnaartiklis<br />
on vaid üks märksõna, siis seda ei joonita alla ning tegu on iseseisva tüvisõnaga.<br />
5. Iga tüvisõna järel on märgitud sõna keeleline päritolu või keel, mis on sõna kunstlikku<br />
loomist ajendanud (Jänes 1966 ja Kõrv 1939 alusel). Teave, mis võetud Kõrvi<br />
sõnastikust, on tähistatud tärniga, nt hahm, hahmu, hahmu s* (nr 4, 25.01.1953, lk 5).<br />
Tuletiste järel ei ole antud informatsiooni päritolu kohta. Lühendite tähendused on<br />
järgmised: k – kunstlikult loodud, kr – kreeka keel, m – murdeline, rts – rootsi keel, s -<br />
soome keel, sk – saksa keel, pr – prantsuse keel. Sulgudes olev keelelühend tähendab,<br />
et vastav keel on mõjutanud sõna loomist. Informatsiooni keelelise eeskuju kohta<br />
annab ka Aaviku enda märgitud tähendus võõrkeeles. Nt 11. sõnaartikli „juuvima<br />
juuvida, (ma) juuvin k - heaks kiitma“ puhul on n-ö impulsskeeleks saksa gut heissen,<br />
billigen, rootsi gilla ja inglise to approve, kuigi sõna ise on kunstlikult loodud (nr 15,<br />
09.04.1950, lk 5).<br />
6. Kui info sõnade päritolu kohta puudub H. H. Jänese ja A. V. Kõrvi teostes, antakse<br />
teave joonealuse viitena.<br />
7. Mõttekriipsule järgneb sõna tähenduse selgitus Johannes Aaviku sõnastuses.<br />
8. Nurksulgudes on toodud vajadusel sõna tähendus teistes keeltes.<br />
9. Kaldkirjas on sisse toodud keelemehe tsitaatnäited kasutuskontekstist Välis-Eesti<br />
veergudel.<br />
10. Kui sõna on propageeritud korduvalt, on sõna tähendused pandud kokku eraldamata<br />
täpselt, millal mingi lisaselgitus tähenduse kohta on kirja pandud. Näited eri aegadel<br />
ilmunud artiklitest on varustatud ilmumisajaga.<br />
11. Tärnikesega on tähistatud need sõnad, mida pakuti välja vaid jooksvalt näidetes ning<br />
19
Change language