Download (1362Kb) - E-Ait

võttes pole kõik välja jäänud sõnad kunstlikult loodud, vaid suuremalt jaolt on tegu laenudega
teistest keeltest.
Kuna magistritöö eesmärk pole sõnade esmaesinemuse registreerimine, vaid näidata, kas
Rootsi-perioodi sõnad on kordusettepanekud või esimest korda väljaandeis reklaamitud, siis
on tabelisse toodud ka ebakindlad sõnade sünniaastad (tähistatud küsimärgiga).
Tabeli järel on toodud ka nende sõnade läbimineku kaasaaitamiseks mõeldud pikemad
selgitused, mis ilmusid Aavikult Rootsi-perioodil rubriigi „Uusi sõnu“ veergudel.
Tabeliosas „Ettepanek Eestis“ tuginetakse R. Raagi ülevaatlikule tabelile (Raag 2008: 153-
154; aastaarvud alla joonitud), J. Aaviku teostele „Uute sõnade sõnastik“ (1919; 1921) ja
„Sada uut tyvisõna“ (1932). Vaadeldud on ka Antoine Chalvini (2010) prantsusekeelse teose
„Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne” lisa ning Johannes Aaviku (2010)
„Ideepe“ sõnastikke „Sõnade seletused, mis Muugi sõnaraamatus ei sisaldu või mida väga
vähe tuntakse“ (lk 366-373) ja „Vähemtuntud js hoopis uued sõnad“ (lk 711-720).
1939. aastal ilmunud raamatu „Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik“ (2. trükk) autoriks on
August Voldemar Kõrv. Sõnaraamatu esimene trükk ilmus 1936. aastal. Sõnaraamatu
tiitellehel märgitud „oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud MAG. JOH. AAVIK“ annab
tunnistust, et see sõnastik sobib võrdluseks sõnade „sünniaasta“ ja ajalehes „Välis-Eesti“
propageerimise kuupäeva vahele.
Nagu alljärgnevast tabelist (vt tabel 1) näha, on nüüdiskeelde jõudnud 38 sõna (26 tüve ja 12
tuletist). Kõik need sõnad leidsid propageerimist Aaviku sulest juba enne Rootsi-perioodi
Eestis. Rubriigis „Uusi sõnu“ on vanimad kordusettepanekud kehutama ja tuletis kehutus –
1915. aastast ja noorimad, aastast 1936, tüved hahm, põgu ja riin. Sõnad, mida keelemees
propageeris rubriigis „Uusi sõnu“, ei ole kaugeltki kõik, mida Johannes Aavik oleks tahtnud
kodustada eesti keelde.
37