Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD<br />
1950. aastail hakkas Rootsi eestlaste keelekasutuses nappima uusi eesti sõnu, sest pidevalt<br />
arenevas keskkonnas puututi rootsi ning inglise keele vahendusel kokku võõraste mõistetega<br />
teaduse, tehnika, majanduse, poliitika ja kultuuri vallas. Raimo Raag (2010: 404) ütleb, et<br />
keelepuhtuse nimel välditi sõnade laenamist teistest keeltest. Samas Eestis käibele läinud<br />
neologismid ostusid mitmel põhjusel sobimatuks, välditi ka nõukogude- või venepärasusi.<br />
Lisaks jõudsid mitmed uudismõisted enne Välis-Eestisse kui Eestisse.<br />
„Rootsi eestlaste eesti keele aluseks on põgenike põlvkonna Eestist kaasa toodud […] 1920.-<br />
1930. aastate keel, milles aga leidub varasemagi keeletarvituse sugemeid. Sellele pärandile on<br />
aastakümnete jooksul lisandunud mõndagi uut. See uus kätkeb nii Rootsis elamise jooksul<br />
omaks võetud võõrmõjusid kui ka eesti keele siseseid arengujooni.“ (Raag 2010: 406)<br />
Johannes Aavik põgenes Rootsi 1944. aastal. J. Aaviku lemmikharrastuseks Rootsi-aastail oli<br />
keeleuuendusliku tegevuse pidev jätkamine. Ta lõi kunstlikult uusi sõnu ja soovitas senistele<br />
lisaks veel soome laensõnu kasutusele võtta. (Mihkla 1971: 64-65)<br />
Eeskätt püüdis keelemees väliseestlasteni tuua eesti keele sõnavara ja ortograafia uuendusi,<br />
mis leidsid kajastamist juba Eestis töötades. Seega eesti keel arenes ja täienes Rootsis<br />
peamiselt emakeeles ilmunud kirjutiste kaudu. Suureks toeks keele elujõulisusele olid<br />
väljaannete lugejad, kes keelt igapäevaselt kõnes kasutasid ja aegajalt keelenurkades<br />
väljapakutule omapoolsete ideedega vastasid.<br />
Johannes Aavik kasutas hilisemal eluperioodil Rootsis eelkõige ajalehti, nt Välis-Eesti, Eesti<br />
Päevaleht, artiklikogumikke, nt „Eesti kroonika 1957“ (1956) ja raamatuid, nt „Rootsi – eesti<br />
abiraamat“ (1944) (Aavik – kaasautor) 5 oma keelealase loomingu populariseerimiseks.<br />
Keelealane sõnavõtt perioodikaväljaandeis kindlustas selle, et keeleteadlase seisukohad<br />
leksikoloogia ja grammatika vallas jõuavad kõigi kodumaast eemal viibivate eestlasteni<br />
Rootsis. Aavik üritas igakülgselt eesti keelt „värskena“ hoida ja õhutas rahvast emakeele<br />
sõnavarapagasit täiendama, „lopsakamaks“ muutma.<br />
5 Raag 1994: 21.<br />
15
Change language