- Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KU
- Page 3 and 4:
4.1 EESTI KEEL ....................
- Page 5 and 6:
Eesti (1944-1995), Teataja (1944-20
- Page 7 and 8:
Julgen väita, et Johannes Aavik on
- Page 9 and 10:
Sõnavara uuendamist pidas Aavik ke
- Page 11 and 12:
1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE Kõige ol
- Page 13 and 14:
inspiratisiooniallikat. Näiteks s
- Page 15 and 16:
2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD 1
- Page 17 and 18:
eesmärgil. Enamus ajast kulus võ
- Page 19 and 20:
3. Käände- ja pöördevormid on e
- Page 21 and 22:
alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.
- Page 23 and 24:
19. kaatma, kaata, (ma) kaadan k !
- Page 25 and 26:
32. luutlikult - väljasulgevalt (s
- Page 27 and 28:
See mees nüümib rikkana, aga ihne
- Page 29 and 30: saare oludest on reisijate poolt re
- Page 31 and 32: 79. tõivima, tõivida, (ma) tõivi
- Page 33 and 34: 96. õst, östu, östu - vastuhakk,
- Page 35 and 36: neim, neimu - kättemaksmine (1919:
- Page 37 and 38: võttes pole kõik välja jäänud
- Page 39 and 40: (pelgurlik,pelgurlikkus puuduvad) 1
- Page 41 and 42: „mitte hiljem kui“. Ka selles t
- Page 43 and 44: 1942 34 30. nüüm 15.01.1950 1942
- Page 45 and 46: 2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGAN
- Page 47 and 48: ja 29. detsmbrist 1946 (nr 52, lk 5
- Page 49 and 50: 2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEE
- Page 51 and 52: „Keele alalt“ ettepanekutest. T
- Page 53 and 54: 1919 lk 223 nr 17, 21.01.1963, lk 2
- Page 55 and 56: 1921 14. jallidus nr 29, 04.02.1963
- Page 57 and 58: 1937 79 50. neiris nr 253, 30.10.19
- Page 59 and 60: 1919 (tüündima) 87. tüünduma nr
- Page 61 and 62: 3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖ
- Page 63 and 64: 3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN Paul
- Page 65 and 66: hädasti vajalik. Meie oludes oli e
- Page 67 and 68: õpilane peab teadma eesti keele p
- Page 69 and 70: 5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUS
- Page 71 and 72: SLAID 3 Kolmanda slaidi juures küs
- Page 73 and 74: Johannes Aavik - eesti keeleteadlan
- Page 75 and 76: Johannes Aavik tõlkis eesti keelde
- Page 77 and 78: Lugemisharjutus III kooliastmele Al
- Page 79: Lugemisharjutus III kooliastmele Al
- Page 83 and 84: • peavoolustamine - inglise sõna
- Page 85 and 86: 5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAK
- Page 87 and 88: Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77)
- Page 89 and 90: Üldjoontes ei ole õpilastel raske
- Page 91 and 92: sest eesti keele ja kirjanduse õpe
- Page 93 and 94: Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Vol
- Page 95 and 96: 1953. Toim Lembit Kriisa. Stockholm
- Page 97 and 98: as individualisms of Johannes Aavik
- Page 99 and 100: 24.11.1946 oik, oigu põgu, põo ü
- Page 101 and 102: 25.07.1948 jäälima (vrd 27.06.194
- Page 103 and 104: 27.08.1950 möhkel, möhkla törge
- Page 105 and 106: LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRII
- Page 107 and 108: 43. neimaja - 10.07.1949 44. niimam
- Page 109 and 110: 91. vüümima - 29.03.1953 92. vü
- Page 111 and 112: nr 3, 21.01.1945, lk 4 praegult, pr
- Page 113 and 114: need ajad on mööda > need ajad on
- Page 115 and 116: suuri summe > suuri summasid vastuo
- Page 117 and 118: hardumus > hardus *nr 52, 29.12.194
- Page 119 and 120: insener > inzhener pidzhama > pidzh
- Page 121 and 122: ja mina oleme sind valuga otsinud.
- Page 123 and 124: KA hunik > hunnik; tunistma > tunni
- Page 125 and 126: (H ja H) nr 19, 08.05.1949, lk 5 ko
- Page 127 and 128: (V ja Õ) nr 51, 18.12.1949, lk 5 k
- Page 129 and 130: 7-da > 7-nda (V ja Õ) nr 14, 02.04
- Page 131 and 132:
KA kallis > kallidus ; kaunis > kau
- Page 133 and 134:
käest (tarbetu) > -lt KA Jaht lõv
- Page 135 and 136:
õukond > hoovkond KA õuejutlustaj
- Page 137 and 138:
ülemeelik > ülemeelne 117 posthuu
- Page 139 and 140:
säiluma > säilima tandri > tandre
- Page 141 and 142:
KA kaitseda, kaitsenud, kaitsetud,
- Page 143 and 144:
LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RU
- Page 145 and 146:
1940. aastal > aastal 1940 UUSI SÕ
- Page 147 and 148:
ingi > ümber ringi vahetama, ringi
- Page 149 and 150:
juuks > juus > juuksed Tal on ilusa
- Page 151 and 152:
kolonii > koloonia („rühm teatav
- Page 153 and 154:
niigi („isegi niipalju“) ja nii
- Page 155 and 156:
uje, ujeda - soome keelest 131 ; ar
- Page 157 and 158:
Küll te varsti tääsete, millal t
- Page 159 and 160:
vaenulik > vaenuline UUSI SÕNU evi
- Page 161 and 162:
psüühiline > psüühhiline psüü
- Page 163 and 164:
Nägin öösel huvitava ulma. Ta n
- Page 165 and 166:
nr 178, 03.08.1963, lk 3 missugune
- Page 167 and 168:
Nad olid kadedad tema pääle. > Na
- Page 169 and 170:
UUSI SÕNU aabe, aape - kirjatäht
- Page 171 and 172:
tõivima - millestki mingi menetlus
- Page 173 and 174:
ürm, ürma - kunstlikult loodud;
- Page 175 and 176:
1964 nr 16, 21.01.1964, lk 2 järel
- Page 177 and 178:
hulgumine > ulgumine > ulumine nõu
- Page 179 and 180:
irduma - soome keelest; küljest, k
- Page 181 and 182:
tahtis mind linna kaasa võtta. Raa
- Page 183 and 184:
eelpool > eespool eespool toodud an
- Page 185 and 186:
painutama, paindlik, painutus tulen
- Page 187 and 188:
onu linna kaasa võtta mu. > … ku
- Page 189 and 190:
Kõik ta ettevõtted nurjusid (läk
- Page 191 and 192:
Mitte tema, vaid ta naaber. Ta ei t
- Page 193 and 194:
nr 191, 20.08.1966, lk 2 ptii > pet
- Page 195 and 196:
kõigil (kasutame nimisõna ees) ja
- Page 197 and 198:
nr 196, 25.08.1967, lk 2 nähtakse
- Page 199 and 200:
naum, nauma - puuvili See puu kanna
- Page 201 and 202:
LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJ
Change language