86. vaut, vauda, vauta k ! – külaliste vastuvõtja, majaperemees, ka restoraniperemees [saksa Wirt, rootsi värd, inglise host]. Kui vaut oli ta väga lahke oma külalistele. Ta oli oma arve ilma vaudata teinud. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 87. võstma, võsta, (ma) võstan k ! – vastu võtma. Külalised võsteti väga lahkesti. Ta ettepanekut ei võstetud. Ma võstan teie tingimused. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 88. väisama, väisata, (ma) väisan k – külastama. Ta väisas eile oma haiget sõpra. Neid kaugeid kohti ei olnud siis veel ükski eurooplane väisanud. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 89. väisang, väisangu, väisangut - visiit, külastus, külaskäik. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 90. väisaja ehk väisur – külastaja, visitöör. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 91. vüümima, vüümida, (ma) vüümin k ! – sisse pühitsema [saksa einweihen, rootsi inviga, inglise to initiate]. Uus kirik vüümiti möödunud pühapäeval. Teda ei vüümitud sellesse saladusse. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 92. # vüüming, vüümingu, vüümingut – sissepühitsemine # Tema vüüming preestriametisse toimus hiljuti. (nr 13, 29.03.1953, lk 5). 93. # vüümitu, vüümitu, vüümitut – sissepühitsetu, asjaga seotud inimene # Seda teavad ainult asjasse vüümitud, aga mitte vüümimatud. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 94. vüün, vüünu, vüünu k ! – ööpäev, 24 tundi [rootsi dygn, soome vuorokausi]. Vihma sadas kaks vüünu järgemööda. Viimase vüünu jooksul pole midagi erilist juhtunud. See võib kesta vüünude kaupa. (nr 49, 04.12.1949, lk 5) Ta oli olnud juba terve vüünu magamata. (nr 41, 14.10.1951, lk 5) 95. õstuma, östuda, (ma) östun 16 k – vastuhakule, mässule tõusma, insurgeeruma. Allarõhutud rahvad on korduvalt östunud vägivalla vastu. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) 16 Võimalik, et lühendkuju üles + astuma. 32
96. õst, östu, östu – vastuhakk, mäss [saksa Aufstand]. See oli teise poola östu ajal. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) 97. õõv, õõva, õõva k ! – hirm, hirmuõudus. Kirjeldamatu õõvaga vaatasid nad sellele kohutavale hädaohule vastu. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 98. übrutama, übrutada, (ma) übrutan 17 k – üle riputama, üle külvama. Kõnniteed übrutati liivaga. Ta otse übrutati lilledega (või kallistustega). (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 99. ündma, ünda, (ma) ünnen, ünnud k ! – korda minema, õnnestuma. Selle inimese käes ünneb kõik. Viimaks mul ündis nad võita meie asjale. Mul ei ünnud temaga kokku saada. (nr 48, 30.11.1947, lk 5) 100. ünd, ünnu, ündu. Ünnu korral lubas ta meile anda tasu. Tal pole selles sugugi ündu. (nr 48, 30.11.1947, lk 5) 101. ündlik – õnnestuv, kordaminev, kordaminekuga. Ta on kõigis oma ettevõtteis olnud väga ündlik. (nr 48, 30.11.1947, lk 5) 102. ürm, ürma, ürma k ! – õnnetusjuhtum (nagu auto alla jäämine, kukkumisest vigastada või surma saamine). Ta isa sai ürma läbi surma. Elu tuleb ürmade vastu kindlustada. (nr 47, 24.11.1946, lk 4) Iga aasta saab hulk inimesi ürma läbi surma. Selles surmajuhtumis ei ole tegemist ürmaga, vaid mõrvaga. Ürmajuhtumeid oli möödunud aastal vähem. (nr 36, 07.09.1947, lk 5) 17 Võimalik, et lühendkuju üle + riputama. 33
- Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KU
- Page 3 and 4: 4.1 EESTI KEEL ....................
- Page 5 and 6: Eesti (1944-1995), Teataja (1944-20
- Page 7 and 8: Julgen väita, et Johannes Aavik on
- Page 9 and 10: Sõnavara uuendamist pidas Aavik ke
- Page 11 and 12: 1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE Kõige ol
- Page 13 and 14: inspiratisiooniallikat. Näiteks s
- Page 15 and 16: 2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD 1
- Page 17 and 18: eesmärgil. Enamus ajast kulus võ
- Page 19 and 20: 3. Käände- ja pöördevormid on e
- Page 21 and 22: alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.
- Page 23 and 24: 19. kaatma, kaata, (ma) kaadan k !
- Page 25 and 26: 32. luutlikult - väljasulgevalt (s
- Page 27 and 28: See mees nüümib rikkana, aga ihne
- Page 29 and 30: saare oludest on reisijate poolt re
- Page 31: 79. tõivima, tõivida, (ma) tõivi
- Page 35 and 36: neim, neimu - kättemaksmine (1919:
- Page 37 and 38: võttes pole kõik välja jäänud
- Page 39 and 40: (pelgurlik,pelgurlikkus puuduvad) 1
- Page 41 and 42: „mitte hiljem kui“. Ka selles t
- Page 43 and 44: 1942 34 30. nüüm 15.01.1950 1942
- Page 45 and 46: 2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGAN
- Page 47 and 48: ja 29. detsmbrist 1946 (nr 52, lk 5
- Page 49 and 50: 2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEE
- Page 51 and 52: „Keele alalt“ ettepanekutest. T
- Page 53 and 54: 1919 lk 223 nr 17, 21.01.1963, lk 2
- Page 55 and 56: 1921 14. jallidus nr 29, 04.02.1963
- Page 57 and 58: 1937 79 50. neiris nr 253, 30.10.19
- Page 59 and 60: 1919 (tüündima) 87. tüünduma nr
- Page 61 and 62: 3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖ
- Page 63 and 64: 3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN Paul
- Page 65 and 66: hädasti vajalik. Meie oludes oli e
- Page 67 and 68: õpilane peab teadma eesti keele p
- Page 69 and 70: 5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUS
- Page 71 and 72: SLAID 3 Kolmanda slaidi juures küs
- Page 73 and 74: Johannes Aavik - eesti keeleteadlan
- Page 75 and 76: Johannes Aavik tõlkis eesti keelde
- Page 77 and 78: Lugemisharjutus III kooliastmele Al
- Page 79 and 80: Lugemisharjutus III kooliastmele Al
- Page 81 and 82: SLAID 23 Peale arutelu kirjanduslik
- Page 83 and 84:
• peavoolustamine - inglise sõna
- Page 85 and 86:
5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAK
- Page 87 and 88:
Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77)
- Page 89 and 90:
Üldjoontes ei ole õpilastel raske
- Page 91 and 92:
sest eesti keele ja kirjanduse õpe
- Page 93 and 94:
Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Vol
- Page 95 and 96:
1953. Toim Lembit Kriisa. Stockholm
- Page 97 and 98:
as individualisms of Johannes Aavik
- Page 99 and 100:
24.11.1946 oik, oigu põgu, põo ü
- Page 101 and 102:
25.07.1948 jäälima (vrd 27.06.194
- Page 103 and 104:
27.08.1950 möhkel, möhkla törge
- Page 105 and 106:
LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRII
- Page 107 and 108:
43. neimaja - 10.07.1949 44. niimam
- Page 109 and 110:
91. vüümima - 29.03.1953 92. vü
- Page 111 and 112:
nr 3, 21.01.1945, lk 4 praegult, pr
- Page 113 and 114:
need ajad on mööda > need ajad on
- Page 115 and 116:
suuri summe > suuri summasid vastuo
- Page 117 and 118:
hardumus > hardus *nr 52, 29.12.194
- Page 119 and 120:
insener > inzhener pidzhama > pidzh
- Page 121 and 122:
ja mina oleme sind valuga otsinud.
- Page 123 and 124:
KA hunik > hunnik; tunistma > tunni
- Page 125 and 126:
(H ja H) nr 19, 08.05.1949, lk 5 ko
- Page 127 and 128:
(V ja Õ) nr 51, 18.12.1949, lk 5 k
- Page 129 and 130:
7-da > 7-nda (V ja Õ) nr 14, 02.04
- Page 131 and 132:
KA kallis > kallidus ; kaunis > kau
- Page 133 and 134:
käest (tarbetu) > -lt KA Jaht lõv
- Page 135 and 136:
õukond > hoovkond KA õuejutlustaj
- Page 137 and 138:
ülemeelik > ülemeelne 117 posthuu
- Page 139 and 140:
säiluma > säilima tandri > tandre
- Page 141 and 142:
KA kaitseda, kaitsenud, kaitsetud,
- Page 143 and 144:
LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RU
- Page 145 and 146:
1940. aastal > aastal 1940 UUSI SÕ
- Page 147 and 148:
ingi > ümber ringi vahetama, ringi
- Page 149 and 150:
juuks > juus > juuksed Tal on ilusa
- Page 151 and 152:
kolonii > koloonia („rühm teatav
- Page 153 and 154:
niigi („isegi niipalju“) ja nii
- Page 155 and 156:
uje, ujeda - soome keelest 131 ; ar
- Page 157 and 158:
Küll te varsti tääsete, millal t
- Page 159 and 160:
vaenulik > vaenuline UUSI SÕNU evi
- Page 161 and 162:
psüühiline > psüühhiline psüü
- Page 163 and 164:
Nägin öösel huvitava ulma. Ta n
- Page 165 and 166:
nr 178, 03.08.1963, lk 3 missugune
- Page 167 and 168:
Nad olid kadedad tema pääle. > Na
- Page 169 and 170:
UUSI SÕNU aabe, aape - kirjatäht
- Page 171 and 172:
tõivima - millestki mingi menetlus
- Page 173 and 174:
ürm, ürma - kunstlikult loodud;
- Page 175 and 176:
1964 nr 16, 21.01.1964, lk 2 järel
- Page 177 and 178:
hulgumine > ulgumine > ulumine nõu
- Page 179 and 180:
irduma - soome keelest; küljest, k
- Page 181 and 182:
tahtis mind linna kaasa võtta. Raa
- Page 183 and 184:
eelpool > eespool eespool toodud an
- Page 185 and 186:
painutama, paindlik, painutus tulen
- Page 187 and 188:
onu linna kaasa võtta mu. > … ku
- Page 189 and 190:
Kõik ta ettevõtted nurjusid (läk
- Page 191 and 192:
Mitte tema, vaid ta naaber. Ta ei t
- Page 193 and 194:
nr 191, 20.08.1966, lk 2 ptii > pet
- Page 195 and 196:
kõigil (kasutame nimisõna ees) ja
- Page 197 and 198:
nr 196, 25.08.1967, lk 2 nähtakse
- Page 199 and 200:
naum, nauma - puuvili See puu kanna
- Page 201 and 202:
LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJ