You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ilukirjanduse ja filosoofiani, on Martin Ehala arvates loomulik tee kirjandusõpetuse ja eesti<br />
keele õpetuse ulatuslikuks ja tõhusaks lõimimiseks. (vt Ehala 2010: 86)<br />
Esitluse ja töölehtede kasutamisel eesti keele ja kirjanduse tunnis jälgisin, millised probleemid<br />
ja küsimused õpilastel tekivad, kui loevad 20. sajandi teise kümnendi tekste ning mõtisklevad<br />
keeleliste küsimuste üle.<br />
Esitluse puhul lähtusin märksõnadest „huvi äratamine“, „igapäevaeluga sidumine“ ning<br />
“vertikaalne ja horisontaalne lõiming”.<br />
Õpilased osalesid aktiivselt arutluses, mis keskendus küsimusele “kas üks inimene suudab<br />
uuendada keelt”. Kuna eelnevalt polnud 7. klassi õpilased keeleuuendusest midagi kuulnud,<br />
olid ka arvamused üsna erinevad. Uuendamise, eelkõige uue sõnavara keelde toomine on<br />
õpilaste arvates võimalik eelkõige siiski grupis. Samas tekkis arutluse käigus küsimus, kuidas<br />
saab siiski fikseerida seda, et konkreetne inimene või rühm on teatud sõna kasutusele võtnud.<br />
Johannes Aaviku eluloo olulisemate punktide tutvustamine ning ajaloolise tausta seostamine<br />
ei valmistanud raskusi. Suudeti põhjendada ja aru saada, mis võis tingida keelemehe<br />
põgenemise Rootsi.<br />
Teoorias tutvustatud sõnade loome ja Aaviku keelelised eelistused ei jäänud vaid faktide<br />
jadaks. Õpilased said tunnis ka ise proovida kätt uute sõnade ja uute tähenduste loomisel.<br />
Kuna magistritöö teema oli kindel juba bakalaureuseõppe lõpus, siis tekkis küsimus, kuidas<br />
siduda omavahel Johannes Aavik kui keeleuuenduse isa ja emakeelne kooliharidus. Johannes<br />
Aavik on tõlkinud hirmuäratava, müstilise alatooniga kirjanduslikke tekste, koostanud<br />
sõnaraamatuid, teinud põhjalikku keelealast selgitustööd ajakirjanduslike väljaannete<br />
veergudel - valik langes tõlgitud tekstidele.<br />
Koostasin kaks lugemisharjutust (töölehte) tekstide „Ojake“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja<br />
näited III. Tartu: Reform, lk 46-49) 99 ja „Kadunud mõrsja“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja<br />
näited II. Tartu: Reform, lk 30-35) 100 põhjal. Ülesannete koostamisel lähtusin Bloomi<br />
taksonoomiast.<br />
99 Koostatud I põhipratika ajal ja katsetatud Kallavere Keskkooli 7. klassis.<br />
100 Koostatud II põhipratika ajal ja katsetatud Kallavere Keskkooli 7. klassis.<br />
88
Change language